Teine oli 18m, kolmas, neljas, viies 6m kõrged, kuues korrus oli 15m kõrge. Seitsmes korrus oli 12x12m kõrgusega 6m. Sellel asus umbes 4,5m kõrgune pühamu. Iga korrus oli eelmisest 12,8m võrra lühema küljega. Enam kui 90m kõrgune torn oli igati sobiv observatoorium. Teine suursugune ehitis on Uri tsikuraat(III at.ema). Tüvipüramiidi mõõtmed on 43x65m, kõrgus 15m. Tsikuraadi kõrgus ulatus 4050 meetrini. Uris olid suured ühishauad. Hammurabi seadusesammas 2,25m kõrge. Samas annab kuningas Hammurabile seadusi. Assüüria vanaaja riik Mesopotaamias Tigrise keskjooksu idapoolsete lisajõgede alal. 3at. eKr muutusid algasukad assüürlasteks ja semiidistusid. Valitsevaks sai akadi keel. 1700 eKr ühendati Assüüria ala, tekkis riik mis ulatus Iraani mägedest kuni Süüriani. Pärast kuninga surma riik lagunes. Riik langes Babüloonia alla. 13.saj
mälesturmärke. Kuningas Assurbanipal lõvijahil Akadi kuningas Naramsin tallab jalge alla surmavaenlase, ülejäänud vaenlased aga paluvad armu. Hammurapi seadused "Silm silma, hammas hamba vastu" - vastavale kuriteole vastav karistus. Kolm õiguslikku seisust: vabad kodanikud, sõltlased, orjad. Perekonnas oli mehel piiramatu võim, mitmenaisepidamine. Abielu aluseks oli äia ja mehe vaheline leping. Naissoost abielurikkujat ootas surmanuhtlus. Hammurapi seadusesammas Linnad Sõltumatute linnriikide poliitilised, religioossed, majanduslikud keskused. Kujunesid järk-kärgult pikka aja jooksul. Tellistest lamedakatuselised sisehoovidega majad olid tihedalt üksteise kõrval. Sõjavägi Koosnes kaarikutel või ratsa võitlevatest kaaskondadest ning vabadest talupoegadest ja linnaelanikest moodustatud jalaväest. Kutsuti kokku plaanitud vallutusretkede või välisohu korral.
Sumer. u. 3000 e.m.a. e.m.a. Pitsatsilinder. Akkad, u. 2400 e.m.a. Sargon I või Naram-Sini Naram-Sini võidusteel. büst. Akkad, u. 2250. Akkad. u. 2230 e.m.a. Hammurabi Gudea, Lagashi linna Gudea, Lagashi linna seadusesammas. valitseja. Sumer, u. 2100 valitseja. Sumer, u. 2100 Babüloonia, 18. saj I pool e.m.a. e.m.a. e.m.a. Surev lõvi. Reljeef Ninive paleest. Assüüria, 7. Assurbanipal II lõvijahil
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud
annaabi.ee 
