ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, v.s juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. 133. Tehingu vormivabadus selle üldine põhimõte on, et tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. 134. Tahteavaldus lepingu sõlmimisel tsiviilõigusliku lepingu aluseks on lepingupoolte tahteavaldus. See võib olla väljundatud mis tahes viisil, kui seadusesa ei ole ette nähtud teisiti. Võib olla väljendatud kahel viisil: 1) Otsene tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldubtahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. 2) Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Seega on tahteavaldamine võimalik nii kõnes, kirjas kui ka vastavates märkides, millel on sõnaline tähendus. Tahteavalduseks loeatakse samuti vaikimist või isegi tegevusetust. 135. Mis on eelleping?
71 Lepingupoolte tahteavaldus on tsiviilõigusliku lepingu aluseks. See võib olla väljendatud nii otseselt (sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg) kui kaudselt (väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg). tsiviilõigusliku lepingu aluseks on lepingupoolte tahteavaldus. See võib olla väljundatud mis tahes viisil, kui seadusesa ei ole ette nähtud teisiti. Võib olla väljendatud kahel viisil: 1) Otsene tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldubtahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. 2) Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Seega on tahteavaldamine võimalik nii kõnes, kirjas kui ka vastavates märkides, millel on sõnaline tähendus. Tahteavalduseks loeatakse samuti vaikimist või isegi tegevusetust. 193. Mis on eelleping?