Enamikus neist on mainitud seadust, mõnes – nagu nt § 39 teises lauses – aga ainult riiki. Viimasel juhul tuleneb iga riikliku kitsenduse seadusandja poolt seadustamise nõue § 3 lg 1 esimesest lausest, mis keelab teostada riigivõimu ilma seadusliku aluseta. Paragrahvi 39 teine lause on seega samuti adresseeritud seadusandjale. Kõik need sätted võib kokku võtta terminiga „seadusereservatsioon”, sest need reserveerivad teatud põhiõiguste jaoks olulised otsused seadusandjale. Seadusereservatsioonis sisalduvast piirangu-, piiramis-, piiritõmbamis- ehk piiriklauslist lähtudes võib põhiõigused jaotada kolmeks: 1) lihtsa seadusereservatsiooni ehk piiriklausliga põhiõigused, 2) kvalifitseeritud seadusereservatsiooni ehk piiriklausliga põhiõigused ja 3) nullreservatsiooniga ehk ilma piiriklauslita põhiõigused. Kuna Riigikohus on oma terminoloogias eelistanud PS § 3 lg 1 esimeses lauses sisalduva üldise
4) seadus peab olema arusaadav. Pärast seaduslikkuse kontrolli, tuleb edasi analüüsida vajalikkust demokraatlikus ühiskonnas. Selleks hinnatakse järgnevat skeemi: 1) piiranguga taotletava eesmärgi lubatavus; 2) vahendite sobivus taotletava eesmärgi saavutamiseks; 3) vahendite vajalikkus taotletava eesmärgi saavutamiseks; 4) vahendi mõõdukus taotletava eesmärgi saavutamisel. 18.6. Põhiõiguse ja seaduse reservatsioonide liigitus Seadusereservatsioonis sisalduvast piirangu-, piiramis-, piiritõmbamis- ehk piiriklauslist lähtudes võib põhiõigused jaotada kolmeks: 1) lihtsa seadusereservatsiooni ehk piiriklausliga põhiõigused, 2) kvalifitseeritud seadusereservatsiooni ehk piiriklausliga põhiõigused ja 3) nullreservatsiooniga ehk ilma piiriklauslita põhiõigused. 18.7. Formaalse ja materiaalse põhiseaduspärasuse hindamine Põhiseadusega kooskõlas olemise kriteerium nõuab, et põhiõigusi riivavad riiklikud aktid