Tal oli 4 tütart ja poeg. 1906. a aprillis nimetati Stolõpin siseministriks. 9. juulil 1906 määrati ta tsaari ukaasiga Ministrite Nõukogu esimeheks (peaministriks). Stolõpini tipp-poliitiku karjäär kestis 6 aastat. Stolõpinile tehti 11 atentaati. 1911. aastal ta tapeti Kiievis teatrietendusel. Reformid. Stolõpin mõistis, et Venemaad on vaja reformida. Venemaal on läbi aegade olnud nendel inimestel väga raske, kes tahavad midagi muuta. Venemaa on nagu seisev vesi. Seaduseprojektid, mille Stolõpin välja töötas: a) usutunnistuse vabadus b) isikupuutumatus c) talupoegade maapuuduse vähendamine d) tööliste olukorra parandamine e) riikliku kindlustussüsteemi sisseviimine f) omavalitsusreform g) kõrg- ja keskkooli reform h) maksureform i) politseireform 2 j) maareform Stolõpini maareformist/agraarreform. Esimese (1905-1907. aasta) Vene revolutsiooni põhiküsimus oli agraarküsimus..
hulgas olid Peko, Tõnn, Taara, Uku. 2.) Kahe revolutsiooni vahel Ainus legaalne erakond oli tol hetkel Eesti Rahvameelne Eduerakond, kuid sellelgi olid omad piirid. Enamlased haarasid põrandaaluse tegevuse juhtimise enda käte. Pärast revolutsiooni kutsuti esimest korda kokku Venemaa ajaloos rahvaesindus - Riigiduuma. Seal muudati valimisseadusi ja paljud ideed nt. liberaalide poolt esitatud seaduseprojektid ei leidnud aga duuma toetust ja seega kukkusid need läbi. Poliitilist edu saavutasid eestlased vaid kohalike omavalitsuste valimistel. Poliitilise eneseväljenduse võimaluste ahenemine tõi kaasa suurema tähelepanu rahvuskultuurile. Erakoolide asutamiseks kutsuti kokku haridusseltsid, mis võtsid loodavate koolide ülalpidamiskulud enda peale. Jõudu kogus ka esimene eesti kirjandusrühmitus Noor-Eesti. J.Hurda töö jätkamiseks asutati Tartus Eesti Rahva Muuseum koos arhiiviraamatukoguga
annaabi.ee 
