garanteeri õiguse ja õigluse täieliku sümbioosi. See tähendab, et pisikesed, teinekord märkamatud juriidilised formaalsused ja detailid omandavad tohutu suure tähtsuse ja annavad formaalse õiguse sellele, kellel selleks justkui õigust ei ole. Väidetakse, et õigus on selle poolel, kes oskab paremini paragrahvi väänata. Kohtulahendid lähtuvad tihti õiguse prioriteedist ning õiglus taandub tagaplaanile. Kindlasti peab nägema ka seadusenormide taga olevaid sotsiaalseid väärtusi: õiglus, inimväärikus, õiguskuulekus. Õigus õiguseks, aga kui lahendused jäävad puhtjuriidilisteks, läheb paljudel inimestel nendega soostumine pahatihti raskeks. See tähendab, et meie vajame õiguse kõrvale ka õiglust. Ma lõpetan Enn Soosaar sõnadega ,,...mööngem ohtugi, mida kätkeb õiguse ja õigluse süvenev konflikt ühiskonnas. Olukord, kus juriidiline korrektsus triumfeerib inimeste
tagajärje kindlakstegemine (otsustamine). Rakendamise käik ja otsustus peavad olema kontrollitavad. 7. Tsiviilõiguse tõlgendamine SEADUSE TÕLEGENDAMISE MEETODID: 1) Grammatiline – uuritakse seaduse sõnastust ja sõnade mõtet, lähtudes kas sõna üldsises või spetsiaalsest juriidilisest tähenduest ja grammatikareeglitest; sõna võimalikud tähendused määrava tõlgendamise piirid (kus algab lünkade täitmine ja õiguse edasiarendamine) 2) Süstemaatiline – uuritakse seadusenormide omavahelist mõttelist seost; seaduse tõlgendamine põhiseadusliku väärtuskorora ning põhiõiguste kaitse aspektist. 3) Ajalooline (geneetiline) – uuritakse seaduse eesmärke selle vastuvõtmise ajal, seaduse tekkelugu TsÜS §3 4) Teleoloogiline – uurib välja seaduse eesmärgi 5) Doktriinid ja õigusteadlaste arvamused 6) Analoogia – lünkade täitmine. TsÜS §4 seaduse (teise, sarnase olukorra puhul kasutatava sätte
annaabi.ee 
