alusel võidaks anda inimesele pagulase staatuse. Kodusõja poolt tekitatud kriisiolukorda on siiski mitmetel juhtudel aktsepteeritud humaanse põhjusena ajutise maalviibimise loa andmisel. Kuigi ÜRO määratlus pagulasest tundub olevat üpris selge, on paljude riikide ametnikel raskusi täpselt väljas selgitada, kes on tõeline pagulane. See on eriti raske massina piirile ilmuvate inimeste puhul. Välismaalasi, ka pagulasi, puudutavad seadusemuutused Euroopa riikides toimuvad sageli vastavalt sellele, kui suur on immigrantide juurdevool. Viimastel aastatel on Eestist endast saanud maa, kuhu satuvad inimesed, kes otsivad turvalisemat elukohta varjupaigataotlejad. 2001. aasta suve seisuga on Eestist varjupaika taotlenud vähem kui sada inimest, neist vaid neljale on antud pagulasstaatus. Range pagulaspoliitika hoiab immigrantide arvu väiksena.
puudutavale ÜRO lepingule, mis sõlmiti 1951.aastal. Lepingule on alla kirjutanud 139 riiki. Eesti kirjutas sellele lepingule alla 1997. a. Pagulaste õigused rahvusvahelistes inimõigustes ja Eestis Kuigi ÜRO määratlus pagulasest tundub olevat üpris selge, on paljude riikide ametnikel raskusi täpselt väljas selgitada, kes on tõeline pagulane. See on eriti raske massina piirile ilmuvate inimeste puhul. Välismaalasi, ka pagulasi, puudutavad seadusemuutused Euroopa riikides toimuvad sageli vastavalt sellele, kui suur on immigrantide juurdevool. ÜRO pagulasseisundi konventsioon (jätk 1) Artikli 1 lg C sätestatu alusel ei saa kaitset varjupaiga taotleja, kes: "(1) on vabatahtlikult võtnud uuesti vastu oma kodakondsusjärgse riigi kaitse;" "(2) olles kaotanud kodakondsuse on selle vabatahtlikult uuesti omandanud;" "(3) on omandanud uue kodakondsuse ja on oma
annaabi.ee 
