teisiti. Liiga tihti näeme riigi huvide asetamist ettepoole tema kodanike huvidest. Kui riik, olgugi et Eesti oma riik, on tähtsam kui tema kodanikud, tema ettevõtjad ja palgasaajad töötegijad, siis kes on see riik???? Kodanike riigis, kus riik ei võimutse kodaniku üle, vaid kodanik on oma riigis peremees, peab kodanik olema ise oma rahakoti peremees. Riik ja omavalitsused kaitsevad kodanikku ja tema omandit, kaitsevad riiki, tegelevad seaduseloomega, arendavad riiki, aitavad tõsiselt hätta sattunud kodanikke. Nende teenuste eest tuleb riigile vastavalt ühiskondlikule kokkuleppele maksta ja seda oleme kõik nõus tegema. Kodanike riigis peab saama kodanik ise otsustada, mida ta on nõus ühiskondliku kokkuleppe alusel riigi kaudu finantseerima ning mille finantseerimisega saab ta ise ning riigist targemini hakkama. Ka ei poolda ma riigi käitumist kodanike poolt ülalpeetavate
· Nt Prantsusmaa, USA, Venemaa Monarhia riigipea on päriliku võimuga monarh(kuningas, keiser, sultan, empiir) 1. Absoluutne · Monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim · Nt Saudi-Araabia, Bahrein, Katar 2. Konstitutsiooniline · Monarhi võim on piiratud põhiseadusega, peamiselt on tal esindusfunktsioon · Riigi igapäevaelu juhib valitsus ja seaduseloomega parlament · Nt Norra, Rootsi, Taani, Holland, Belgia, Tai, Jaapan 3 Diktatuur Autoritaarne reziim: · Isiku(diktaator, monarh) või institutsiooni(partei, sõjavägi) ebademokraatlik valitsemine · Sageli ajutise iseloomuga · Nt Kuuba, Hiina, Venemaa, Valgevene, Venezuela Totalitaarne reziim: · Isiku või institutsiooni hirmuvalitsus
P-S ajal oli valitsussüsteem tsentralisseeritud, aga võimu teostas mitu inimest, mitte üks valitseja. Areng toimus kiiresti ja huvitavalt, palju uusi asju tuli sisse. P-S ajal sõja ja raha asjad haldusest lahus, kuid nüüd L-S ajal astuti samm suurema tsentraliseerimise poole. Arvatavasti keiser ise oli selle poolt, et saaks parema kontrolli olukorra üle. Alguses kui L-S algas, siis ikkagi endiselt oli grupp ministreid, kes tegeles seaduseloomega, aga alates 1139. aastast oli määratud juhtivminister, kes hakkas ainuisikuliselt vastutama asjade eest. Keiser oli küll see kes otsustas, aga täitevvõim peaministril. Sõja alustamine või rahu alustamine oli lihtsam autoritaarsema valitsusega. Kui Gaozong oli noor valitseja, kes sobis hästi oma rolli, siis teised valitsejad põdurad ja nõrgad. Hakkab selline olukord, kus nõrgad keisrid loovutavad oma positsiooni teistele otsustajatele(oma ministritele)
annaabi.ee 
