Suuremat osa moodustasid enamlased ning mõõdukate ülesandeks oli paralüseerida anarhistlik- kommunistliku enamuse mahakiskuvat tegevust. Linnavalitsuse töö oli katkestatud ka saksa okupatsiooni ajal. Okupatsioonivõimude lahkumisega ja Eesti iseseisvuspäevil, vabadussõja ajal ja ka järgnevatel aastatel kuni eesti rahakursi stabiliseerimiseni, linnaomavalitsusel tuli töötada rasketel majanduselistel tingimustel, olgugi, et tegevuse seaduseline alus muutus uue linnamaksu- seadusega, mida võeti vastu 1927 aastal. Sellega laiendati linnade õigusi kodanikkude maksustamise alal, nähes ette rida uusi makse, sest maksude normi tõsteti. Ajutisele Omavalitsusele anti omavalitsuse ajutine järelvalve seadus, mille järele keskvalitsus võis teostada järelvalvet omavalitsuste tegevuse üle ainult seaduspärasuse seisukohast. 1920 aastal toimus kongress, kus arutati samu küsimusi, mis olid Hiatsintovi kõnes.
Ei tohi olla seotud tingimustega ega tähtajaline. Võib toimuda ainult lapse huvides. Lapsendada saab kuni 18-aastast last. Lapsendajaks saab olla: 1) vähemalt 25-aastane isik (erandjuhtudel noorem olema suuteline last kasvatama, ülalpidama) 2) teovõimeline 3) suuteline ülal pidama ja kasvatama last Lapsendaja ja lapse vanusevahe kohtupraktikas on 15-40 (eriti soovituslik 25-40). (seaduseline ülempiir) Lapsendajaks ei saa olla: 1) kui vanema õigused ära võetud 2) kui laps on ära võetud 3) eeskostja ametist võõrandatud Kohtule esitatakse: 1) lapse vanemate kirjalik nõusolek (sellest võivad loobuda kuni lapsendamise otsuseni). Kui lapse vanematelt on vanemaõigused ära võetud, siis nad ei saa oma nõusolekut anda. 2) andmed lapse tervise kohta
annaabi.ee 
