tema teadlik valik. Ta oleks võinud põgeneda, kuid ei teinud seda, sest uskus saatusesse ja tahtis olla vaba. Naise käitumine väljendab usku saatusesse, sest mustlanna väitis mitu korda, et teadis juba ammu (arvatavasti ennustustest), et nad surevad koos, kuid tema ennem kui don José. Samuti mainis ta midagi rom'i õigusest oma romi'd tappa, seega mustlaste seas oleks see isegi lubatud. Vaevalt Carmen midagi seadusekuulekusest tegi, seega oli peamine põhjus siiski vabaduseihalus. Ta ei armastanud José'd, kui too ei olnud enam tema armuke, vaid mees, ning ei tahtnud temaga koos elada ja pigem suri. Seega oli ta ka küllaltki põikpäine ning just selle viimase asjaolu tõttu ei tundu lugejale tema käitumisviis ehk õige, kuid kui vabadus oli talle nii tähtis, siis oli tema jaoks see ehk kõige parem lahendus. 8) P. Mérimée ,,Carmen" ja A. S. Puskini ,,Mustlased" on sarnase teemaga- mõlemas on
saatel. Eriline luulevorm on näiteks gasida. Islami-järgne periood toob endaga kaasa koraani. Korrani tulek tõi endaga kaasa palju uuendusi ja ka linnastumise. Luulesse tulid uued põhimõtted. Tekkis ka filosoofiline kirjandus. Sufism on islami müstiline vool, mis on suunatud vahetu isikliku kogemuse kaudu jumaliku tõe ja armastuse otsingutele. Sufi kirjandus on nn tarkuskirjandus, mis räägib seadusekuulekusest, normidest ja nende rituaalsetest tegevustest. Selle kohaselt on terve elu religioon ning maailma taasloomine. Sufistid uskusid, et koraani ei saa mõistusega võtta, vaid peab tunnetama isiklike kogemuste kaudu. Turgi rahvad olid rändrahvad. Nad lõid suulisel teel liikuvat luulet (rahvaluulet). Osmani impeeriumi kirjandus hõlmas peamiselt rahvaluulet ja diivaniluulet (eepilisi kiidulaule). 9. Mis on Vana-India mõistes kirjandus (sanskr kavya)? Millised on Vana-India
annaabi.ee 
