Metsikud kuriteod ja banaalne kurjategija. Himmleris polnud midagi suurejoonelist, isegi mitte tema olemuses. Himmleri kaasaegsed kirjeldavad teda kui täiesti tähtsusetut isikut, kui silmapaistvalt kokkuhoidlikku koolmeistrit. Teistel aegadel arendanuks Himmelr oma annet õpetajana. Koolmeistriamet andnuks talle võimaluse drillida kasvandikesse selliseid voorusi, nagu kord ja kuulekus, tublidus ja säästlikkus. Ametnikuna oleks tänu oma pedantsusele, äraostmatusele ja seadusekuulekusele kindlasti Saksa rahandusbürakraatia väärtuslik liige olnud. Himmleri ülesande täideviimise monotoonsus oli võrreldav mõne rahandusametniku sadadele maksudeklaratsioonidele allakirjutamisega. Ühe etnose mõrv tähendas tema jaoks vaid organisatsioonilist probleemi. Mitte ohvrite kannatused ei teinud talle muret, vaid roimarite hingepiin. Ühegi teise natsi elulugu ei pane Saksamaa humanistlikku haridust suurema küsimärgi alla kui Himmleri oma.
Eetika ja karistusõigus: Tänapäevane karistusõigus peab kehtestama eetilise miinimumi, ei rohkem ega vähem. Karistuse eesmärgid: 1. Retributsioon ehk kättemaks, eesmärgiks õigluse taastamine kannatuste ja kahju tekitamise läbi kurjategijale. 2. Kahjutuks muutmine ehk tulevaste kuritegude ärahoidmine, mille all peetakse silmas kurjategija isoleerimist. 3. Hirmutamine, eesmärgiks kurjategija ja teiste potentsiaalsete seaduserikkujate suunamine seadusekuulekusele hirmuga karistuse ees. 4. Rehabilitatsioon, eesmärgiga muuta süüdimõistetut. Üks karistuse õigustamise viise on lex talionis - õiglase karistuse nõudmine mineviku eksimuse eest. Lex talionis väidab, et me karistame "silm silma, hammas hamba vastu" ja seega "elu elu eest" karistus on proportsionaalne põhjustatud kahjule. Aga kuidas karistada nt lapsepilastajaid??? Nii surmanuhtluse pooldajad kui vastased apelleerivad elu pühadusele.