kasvas. Seaduste algus: Ešnunna seadused pärinevad kahelt savitahvlilt ning neid oli kokku 60. Ešnunna seadustekogu algab proloogiga, kus on kindlaks määratud peamiste kaubaartiklite hinnad hõbedas, aga on neid võimalik osta ka vilja eest. Samas hetiidi seaduseid on 200 ning see algab karistuse määratlustega kui keegi peaks kellegi tapma või teda vigastama. (1-18) Kaubaartiklite hinnad: Kui Ešnunna linna seadused algavad kaubaartiklite hindadega, siis hetiidi seadusekogus asuvad need seaduse lõpuosas. Maksustamise peamine erinevus seisneb selles, et kui Ešnunna seadustes olid hinnad antud hõbedas, kuid mida oli võimalik osta ka vilja eest, siis hetiidi seadustest lugedes on maksustamise hinnaks ainult hõbe. Töö- ja sõiduvahendite üür: Edasi on kindlaks määratud töö- ja sõiduvahendite üürimise ning laenu võtmise tingimused ja ka karistus sellele, kes neid tingimusi rikub või üürile võetud esemega hooletult ümber käib.
Nagu germaanlastele, andsid ka roomlastele õiguse esimesed üleskirjutused märku millegi uue algusest. Ehkki tahvlitesse pandi kirja vana õigus, elas see edasi juba uues vormis ning pidi ka uutele eeskirjadele ruumi tegema. Kaheteistkümnetahvli seadused vaatasid siiski rohkem tulevikku kui minevikku. Nad nõutasid endale linnas kõigile kättesaadava ning emakeelse õigusena vahetu kehtivuse. Kõik see soodustas õiguse enda arengut, sest hoolimata sellest, et seadusekogus sisaldus ka mokaotsast antud kinnitus esiisade õigusele, pidid roomlased sellest loobuma. Maailma pealinnaks pürgiv Rooma vajas rohkemat kui talupojavabariigi õigus. Muidugi ei jätnud roomalsed vana õigust lihtsalt kõrvale ega kuulutanud seda aegunuks ja kehtetuks. Nende konstruktiivne praktikameel pühendas kogu jõu õiguse arendamisele selle tõlgendamise kaudu. Veel paljude sajandite jooksul pöörduti Kaheteistkümne tahvli