Samuti peab ebaõiglus olema vabatahtlik. Teadmatusest või hetke seisust nagu nt: viha ei olda ebaõiglane, sest algatajaks ei olnud mitte viha mõjul tegutseja vaid viha põhjustaja. Aga ebaõigluse all kannataja Õiglane vajab enese kõrvale veel ka korralikkust, sest kumbki neist pole head kui nad lähevad lahku. Korralikkuse olemus seisneb seaduse paradamises seal kus üldine läheb lahku üksikust. Sellepärast pole ka kõik seadusteda määratud kuna kõike lihtsalt ei saa määrata seaduseda. Ebamäärast tuleb mõõta ebamääraselt. Kokkuvõtvalt võib öelda, et aristoteles käsitles inimesi nende hinge järgi. Samas omistas ta tähtsust ka seisusele. Julgen eeldada, et aristotelese kohaselt poleks vaimuannetega isik talupoja perre sündinud. Tähtsal kohal oli poliitika, kuna see sisaldab palju teisi väärtustatud hüvesid ja poliitika lõplik eesmärk peaks ideaalis olema üllate ja vääriliste inimeste kasvatamine-oma vaimutarkuse seadustes väljendmine
Usukeskuse moodustasid katedraal, klooster ja piiskopiloss. Katedraal oli suurlinna uhkus, väiksemad linnad piirdusid kirikuga. Linna südameks ja ürikeskusek oli turuplats. Keskaegse linna turuplatsil seisis tavaliselt kõige esinduslikum ja tähtsam hoone- raekoda. Turuplatsi serval võis näha paari meie jaoks harjumatut asja. Esiteks oli seal püsti suur rist, mis pidi hoiatama: jumal jälgib, et keegi ei rikuks tururahu. Teiseks oli häbipost neile, kes olid juba mõne seaduseda pahuksisse sattunud. Turuplatsil peeti pidusid, kus esinesid rändmuusikud.Turuplatsil viidi täide ka kohtuotsuseid. Linnakodanikud ehk pürjelid kogunesid häbiposti juurde, kuhu kohtualune kõigile vaatamiseks välja seati, või ümber tapalava, kus päid maha raiuti. Samuti jälgis rahvas, kuidas surmamõistetu võlla tõmmati. Seesuguseid avalikke hukkamisi peeti rahvale kasulikuks õppetunniks. Raad ja raekoda: Linna elu juhtis linnanõukogu ehks raas
annaabi.ee 
