tehtud, et kui emad enne sünnitamist rasket tööd peavad tegema, siis nende vastsündinud lapsed on palju nõrgemad ja väiksema elujõuga. Edasi teame, et kui lapsi kohe peale sünnitamist kunstlikult toitma hakatakse, siis on nende suremus õige suur. Ja selle tõttu ongi raseduse-, sünnituse- ja lapsevoodi-ajal nii ema kui ka lapse kohta määratud suur tähtsus ja see aeg tuleb iseärase hoole ja kaitse alla võtta. Tarvilikku kaitset võib mainitud emadele pakkuda vaid seaduseandluse teel. Osalt on see juba teaostunudki. Rahvusvaheline töökonverents võttis 1919 a. resolutsiooni vastu, milles soovi avaldatakse, et emadele 6 nädalat enne ja 6 nädalat peale sünnitamist vaba aega antaks ja selle aja eest palk täielikult välja makstaks. Seadus kaitseb ainult neid emasid, kes korralikult ja alaliselt vabrikuis või teisis suuremais ettevõtteis töötavad. Peale nende on aga veel palju emasid, kes seadusele ei allu ja kellele oleks hädasti tarvis palju abi
Isegi kui nad nim ministripoolt , valitakse nad sisuliselt vastavate huvigruppide esindajateks. Esindades teatud osa rahvast. 2.1.1.2 Sisuline legitimatsioon ja olulisuse põhimõte Personaalsest on olulisem sisuline legitimatsioon. Riigivõimu tohib teostada üksnes seaduse alusel. Seadusi võtab vastu rahva poolt valitud esindus , seega saab riigivõim toimuda ainult rahva, kaudsel nõusolekul. Sisuline legitimatsioon on kahe tahuga. Esiteks tähendab see, seaduseandluse ja muude poliitiliste otsuste langetamist parlamendi poolt, kellel on otsene rahva legitimatsioon; On vaja tagada jätkuv side rahva ja riigivõimu teostamise vahel, eelkõige poliitilise vastutuse abil. Demokraatia puhul: mida olulisema otsusega tegemist on, seda tugevam ja otsesem peab otsuse langetava riigiorgani legitimatsioon olema. Sellega on sätestatud olulisuse põhimõte. Ehk parlament ei saa täitevvõimule anda otsustada küsimusi, mis on riigi toimimise seisukohalt olulised.
annaabi.ee 
