Iraagis, kukutamaks Saddam Husseini diktaatorlikku valitsust. Iraagi sõda algas 19.märtsil, mil USA koos liitlasvägedega tungisid Iraaki. Iraak oli ju lükanud 16.märtsi ultimaatumi tagasi, mis andis võimaluse USA-le. Nõõd tuli otsida ainult põhjus, milleks sai briti ning Ühendriikide luureandmed, mis viitasid massihävitusrelvade olemasolule ja arendusele riigis. Hiljem tuli välja, et USA suurimaid liitlasi, Briti peaminister oli enese teadmata seaduseandjatele Tema Majesteedi salateenistuse töö pähe välja pakkunud ühe California doktorandi referaadi. Valitsuse vastava infokomisjoni töötajad olid referaadi lihtsalt internetist alla laadinud, Blairile mõeldud infopaketti lisanud ning lasknud viimasel mõelda, justkui oleks tegemist luureinformatsiooniga. Tuli välja, et mingeid massihävitusrelva programme polnud riigis olnud 1991.aastast peale. Tegelikult sooviti kõrvaldada valitsust, keda peeti korrupeerunuks. Peeti neid ju terrorismi
ka Eesti. Iraagi sõja peaeesmärkideks oli kukutada Saddam Hussein ning otsida ja hävitada massihävitusrelvi. USA peamiseks liitlaseks tõusis Suurbritannia. Peaminister Tony Blair esines 2003. aasta veebruaris sõttaminekuks vajaliku poliitilise toetuse saamiseks parlamendi ees uue Iraagi-teemalise briifinguga, kus esitas Saddami väidetava massihävitusrelvade programmi kohta "uusi luureandmeid". Nagu pärast selgus, oli Briti peaminister enese teadmata seaduseandjatele Tema Majesteedi salateenistuse töö pähe välja pakkunud ühe California doktorandi referaadi. Valitsuse vastava infokomisjoni töötajad olid referaadi lihtsalt internetist alla laadinud, Blairile mõeldud infopaketti lisanud ning lasknud viimasel mõelda, justkui oleks tegemist luureinformatsiooniga. (loe lisaks: https://et.wikipedia.org/wiki/Iraagi_s%C3%B5da ) c) Osama bin Ladeni tapmine.
annaabi.ee 
