ajakirjanduses on ka omad negatiivsed tagajärjed: moslemite meelepaha põhjaeurooplaste (taanlaste) vastu, pronkssõduri kriisi süvenemine jne. Nagu enamikes demokraatlikes riikides on ka Eesti Vabariigis ajakirjandusvabadus ja õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni kaitstud põhiseadusega. Põhiseaduse tõlgendamisel ilmneb aga mõnikord põhiõiguste ja põhiseaduse põhimõtete sisemine vastuolu või nö seadusaugud. Näiteks põrkuvad isikutega seotud pressiteadete puhul põhiseadusest tulenevad eraelu puutumatus ja ajakirjandusvabadus. Sel juhul on ajakirjanikupoolseks ülesandeks sisulise kaalumise teel vastuolus olevate põhiõiguste teineteisega sobitamine ja vastuvõetavasse tasakaalu viimine. Selle ülesandega toimetulek on aga sageli väga keerukas. Suurt poleemikat on põhjustanud aasta algul jõustunud isikuandmete kaitse seadus,
Teemad: regionaalpoliitika, sotisaal- ja haridus. Kuidas: Programmid (Phare), Fondid (ESF,ERF jne), kindlad eesmärgid ja kindlad eesmärgid. Onühtlustamine positiivne või negatiivne? 7 Regionaalpoliitika: Riikide vahel ja riikide sees. Rahastamine nii EList ja riikides. Loodud vaesemate järgi aitamiseks. Tööpoliitika: Erinevad regulatsioonid ja praktikad. Seadusaugud. Kas ja kuidas seda ühtlustada? Immigratsiooniprobleemid. Ühtlustamise poliitikad II: Sotsiaalpoliitika (liiga erinevad, pensionid, perepoliitika, tervisehoid, tuleks vähendada ringi kolimist?). Hariduspoliitika (kui palju oleks vaja ühtlustada? Erinevad protsessid. Kas läheb õigeks suunaks?) Hariduspoliitika: Peamised teemad (erinevate osapoolte õigused, rahastamine, hariduse võrreldavus (eelkõige kõrghariduses))
annaabi.ee 
