õigusallikateks(kohtulahendid, maa, haldus, ringkonna).Õiguse rakendaja on rangelt seotud ja ei ole seotud. Kehtivusala järgi: siseriiklikud ja rahvusvahelised õigusallikad. 7. Õigussuhe-õigusnormide alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi sunnijõule. Juriidiline fakt-õigusnormi hüpoteesis tekkiv asjaolu või tingimus, millega seadusandija seob juriidilise tagajärje tekkimise. 8. Õigusnorm-käitumisreegel mis sisaldub õigusaktis. Kehtestatakse riigi pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. Koosneb faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjes. Abstraktsus-kohustusi ja õigusi luuakse üldiselt, mitte kellelegi otseselt üldkohustuslikkus-kõigile täitmiseks. Liigid: subjekti järgi-kes kehtestas (riigikogu,
sanktsioonid). Alternatiivsed sanktsioonid Võimaldavad õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sanktsiooni vahel. Kumulatiivsed sanktsioonid Sisaldavad samuti üheaegselt mitut mõjutusvahendit, neid kohaldatakse üheaegselt. Määratlemata sanktsioon Sisu määratlemata ("karistatakse seaduse kogu rangusega"). 11. kuidas sõnastatakse õigusnormi õigusaktis? 12. milles seisneb õigusnormi viitav esitamine? Sageli kasutab seadusandija õigusnormi sõnastamisel sellist võtet, et õigusnormi loogilise struktuuri mõne elemendina kasutatakse kas sama õigusakti mõnesteises sättes või mõnes teises õigusaktis sõnastatud elementi.Sel juhul juhitakse normi realiseerijat õigusakti teksti teadlikult jäetud lünka täitmiseks kas samas või teises õigusaktis sõnastatud sätte juurde, vältides sellega juba kord sõnastatud sätte kordamist. Seda nimetatakse viitavaks esitamiseks. 13.Mis on õigusharu?
annaabi.ee 
