valdkonnast, sooviski autor analüüsida nimetatud eelnõud, millest tänaseks on saanud seadus ning teha ettepanekuid seadusandjale karistusjärgse kinnipidamise paremaks kohaldamiseks Eesti karistusõiguses, kuna autori arvates esinevad nimetatud meedet puudutavas regulatsioonis mitmed kitsaskohad. 15.06.2009 võeti Riigikogus vastu karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse muutmise seadus6, millega täiendati Eesti karistusõigust väga olulise kuid probleemse meetmega karistusjärgne kinnipidamine, mis mõjutab oluliselt Eesti kriminaalpoliitikat ning millest tulenevalt on vajalik äsja sisseviidud muudatuste analüüs. Sellest lähtudes on päevakohased ka küsimused, kas nimetatud instituut ei lähe vastuollu täna karistusõiguslikku valdkonda reguleerivate seaduste ja põhimõtetega ning kas ja kuidas saab kõrvaldada seadusemuudatuses esinevaid kitsaskohti
mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Sellisele teabele võib juurdepääsu piirata üksnes seaduses selgesõnaliselt mainitud erandi. Juurdepääsu teabele võimaldatakse teabe avaldamise või teabenõude täitmisega. Kui teave ei ole dokumenteeritud, siis on isikul õigus pöörduda riigisasutuse poole märgukirja või selgitustaotlusega (vt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus6). Märgukiri tähendab pöördumist, kus isik teeb ettepanekuid asutuse töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks või annab adressaadile teavet. Selgitustaotlusega taotleb isik teavet, mille andmiseks on vajalik adressaadi käsutuses oleva teabe analüüs, süntees või lisateabe kogumine või teatud juhtudel õigusalase selgituse andmist. Avalikule teabele juurdepääsu võimaldamise põhimõtted: juurdepääs tuleb tagada igaühele võimalikult kiirel ja hõlpsal viisil
riiklike ja omavalitsuslike abinõude süsteemiga 5. Käesolev seadus on riiklike tervishoiuprogrammide tegevuse aluseks. Eesti siseselt reguleerivad narkootiliste, psühhotroopsete ja lähteainete käitlemise, kontrolli, identifitseerimise korda; loetletud ainetega seotud informatsiooni ning aruandluse korda ning narkomaania leviku tõkestamise, narkomaanide ravi ja rehabilitatsiooni korda 1997. aastal vastuvõetud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seadus6, Vabariigi Valitsuse 28. novembri 1997. aasta määrus nr. 231 Lähteainete käitlemise korra kinnitamine7 ning Sotsiaalministri 4. novembri 1997. aasta määrus nr. 39 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning eriarvestusele kuuluvate ainete meditsiinilisel ja seaduslikul eesmärgil käitlemise, sellealase arvestuse ja aruandluse korra ning lähteainete nimekirjade kinnitamine8. Alates 2002. aasta 1. septembrist määrab nii kriminaal- kui ka halduskorras karistatavad
annaabi.ee 
