modifitseeritud organism ehk geneetiliselt moondatud organism[1] ehk GMO on kunstlikult geenide manipulatsiooni teel loodud (parandatud, muudetud) taimesortide, ehk ka loomatõugude, üldnimi. Euroopa Liidu liikmesriikides otsustatakse GMO-de kasutamise lubamine EL tasemel. GMOsid sisaldavad tooted peavad olema EL-s märgistatud. Lubatud on toode märgistamata jätta, kui on tegu juhusliku ja tehniliselt vältimatu GMO-de sisaldusega kuni 0,9%. Lisaks on osad liikmesriigid seadunud piiranguid oma territooriumil GMO-de kasutamisele. Eestis ei ole selliseid piiranguid seatud. Kasvatamisreegleid sätestab iga liikmesriik eraldi ja nad on paigas väga vähestes riikides, Eestis on need puudu. Kodanikualgatus ,,GMO-vaba Eesti" sündis 10. märtsil 2005. Algatuse mõtteks on pakkuda eestikeelset infot GMO-dega seotud probleemide kohta. Geenitehnoloogia on üpriski moodne, ent siiski mitte suisa eilse päeva saavutus. Esimene GM bakter loodi Kalifornias 1971
kasvatamisega hävitatakse bioloogilist mitmekesisust: GMO-põllud on nii geneetilise kui ka liigilise mitmekesisuse seisukohalt maailma kõige vaesemad agroökosüsteemid. Sellega aidatakse põllumeestel kergema vaevaga saada rohkem saaki, leevendatakse vaestes riikides näljahäda ja vitamiinivaegust. GMO'de kasutamine Eestis Euroopa Liidu liikmesriikides otsustatakse GMO-de kasutamise lubamine Euroopa Liidu tasemel. Lisaks on osad liikmesriigid seadunud piiranguid oma territooriumil GMO-de kasutamisele. Eestis ei ole selliseid piiranguid seatud. Kasvatamisreegleid sätestab iga liikmesriik eraldi ja nad on paigas väga vähestes riikides, Eestis on need puudu. Kasvatamise reeglite eesmärgiks on enamasti luua tingimused mitme erineva tootmistüübi "kooseksisteerimiseks", et saaks kasvatada nii geneetiliselt muundatud taimi kui tava- ja mahepõllumajanduslikke taimi nii, et tava- ja mahetaimed ei saastuks, samuti on
Tavaliselt need rikkumised, mida loetakse jämedaks on kirjas töösisekorraeeskirjades, millega kohus võib arvestada, aga kohustuslik see pole sõltub ikkagi konkreetsetest asjaoludest, olenemata sellest, kas tööandja on need kirja pannud või mitte. Usalduse kaotuse puhul tohib töölepingu lõpetada TLS § 86 lg 7 alusel juhul, kui töötaja on põhjustanud vara puudujäägi, riknemise, hävimise vms, seadunud ohtu vara säilimise või põhjustanud tarbijate, klientide või äripartnerite usaldamatuse tööandja vastu. Siin on põhiline varalise seisundi kahjustamine ka viimase põhjuse puhul. Vääritu tegu on § 86 lg 8 ja see kehtib ainult alaealistega tegevatel isikutel ja riigi või KOV töötajatel. Väärituks teoks loetakse tegu, mis on vastuolus üldtunnistatud kõlblusnormidega Nende punktide puhul peab eelnevalt vormistama ka distsiplinaarkaristus käskkirja
annaabi.ee 
