a. kohtult 18. Kõrgeim riigiorgan ja riigipea (funktsioonid, pädevus): Riigipeana tegemist kas: 1) monarhiaga - võim päritav, ka riigipea 2) vabariiklusega - riigipea valitakse Riigipea on täidesaatva riigivõimu omalaadne kõrgeim tasand, kui ta ise ei ole valitsuse juht, siis ta on kõrgeim täidesaatva riigivõimu tasand riigis, kuid võib olla ka valitsuse juht. Pädevus: 1) Sõltuvalt riigist teostada piiratud ja spetsiifilist seaduandlikku vormi 2) Esindab riiki rahvusvahelisel areenil, sõlmib ja parafeerib rahvusvahelisi lepinguid 3) Annab armu süüdistavale 4) Erakorralises situatsioonis võib tegutseda ainuisikuliselt ja juhtida riiki 5) Kuulutada välja seadusi, kasutades absoluutset või suspensiivset vetoõigust 6) Õigus saata parlament laiali, kuulutada välja ennetähtaegsed valimised 19. Täidesaatev riigivõim (struktuur, funktsioonid, pädevus):
Rahvusriigist kõneldes peetakse silmas poliitilist rahvust, seotud territooriumiga. Euroopas eristatakse kolme rahvuslikku arengumudelit: 1. Lääne versioon määratleb rahvust territoriaalse sideme alusel 2. Ida versioon määratleb rahvust keele ja kultuuri alusel 3. Lõuna versioon määratleb rahvust usu alusel Avaliku võimu organisatsioon On suveräänse riigi õigus ja võime teostada takistamatult oma riigiorganite süsteemi abil seaduandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu. Avaliku võimu organisatsiooniks on riigi süsteem, mille moodustavad riigiaparaat (primaarsed elemendid) ja nn. teised organisatsioonid (sekundaarsed elemendid). Primaarsed on parlament, kohtud, riigipea, valitsus, ministeeriumid, ametid. Sekundaarsed on kohalikud omavalitsused, riigikaitselised organisatsioonid, erakonnad, kultuurautonoomia organisatsioonid jne. Riigitekke teooriad 1
annaabi.ee 
