teatud üldised õiguspõhimõtted. Printsiipe on vähemalt kolme liiki: moraalsed, mingis valdkonnas kehtivad üldised materiaalsed ja kogu õigussüsteemis kohaldatavad üldised, nii materiaalsed kui protsessuaalsed õigusprintsiibid. Ajalooline argumentatsioon uurib sätte tekkelugu. 3) Teleoloogilised argumendid – seaduse eesmärk ja selle tuvastamine. Eesmärki tohi segamini ajada mõttega – mõtet saab eesmärgi kaudu tuvastada. Seadsuse eesmärgist tuleneva ehk teleoloogilise tõlgendamise sisuks on kaasa aidata konkreetse normi või kogu seaduse eesmärgi paremale saavutamisele. Seda aitab teha kaks teooriat: a. Subjektiivne – otsib seaduseandja eesmärki, st mida taheti seadusega tema vastuvõtmise hetkel saavutada (abiks eelnõud, seletuskirjad, protokollid, stenogrammid jne). Puuduseks „seadusendja“ mõiste ebamäärasus, tegelike eesmärkide varjamine,
t, et ta ei saanud abielus olla. Paavia riigi sinod aastal 1022, eesotsas paavst Benedictus VIII sõnasatab, et kirikuvarasid on vaja tagasi. Peapõhjuseks ongi kiriku vaesumine. Tuntakse muret, et preestrid abielluvad. Preestrid eelistasid kirikule oma lähikondlasi – ilmalik ja kiriklik võim hakkavad astuma ühte jalga – mõlemal probleemiks, et vaimulikud abielluvad. Kirikus oli ka hääli, kes arvas, et peaks läbi suruma seaduse, et piiskoppide lapsed peaks seadsuse järgi lugema kiriku juurde kuuluvaiks, et nende vara ja staatus kuuluks kiriku kätte. See ei leidnud toetust, sest samal ajal, seoses varaküsimusega, oli tõusnud ka tsölibaadinõudest kinnipidamise küsimus. Kirik kohtas selle poliitika maksma panemisel omaenese ridadest ägedat protesti – Piiblis ei ole ridagi tsölibaadi kohta, väideti ka seda, et apostlite abielutus on väheste väljavalitute pühadus
annaabi.ee 
