põlvede jaoks. Dadaiste ühendas viha sõja vastu. Euroopa ühiskonda oli haaranud paanika, kuna pikale veninud sõjale ei paistnud lõppu tulevat. sündiski sellises õhustikus dadaism, sõjast tingitud soki üleelamiseks. Erinevalt teistest moodsa kunsti liikumistest pole dadaism rangelt võttes üldse kunstistiil. Kuigi dada rikastas kunsti mitmete uute võtetega (nt ready-made) on dadaistide loomingus raske leida mingeid ühendavaid vormielemente. Dada ei seadnudki oma eesmärgiks uue kunsti loomist, dada eitas senist kunsti, irvitas selle üle, seejuures oli dadaistide viha suunatud mitte ainult klassikale, vaid ka moodsa kunsti vooludele ,eriti kubismile ja futurismile. Ometi oli rida dadaiste otseselt välja kasvanud futuristlikkust pinnasest. Dadaistide looming lähtus eelkõige kubistide ja futuristide pärandist, milles oli püütud arendada abstraktset laadi ja kollaazi. Nt Jean Arp, olles algselt vaimustuses Picasso ja
Common law tähendab iseenesest õigust, mille on loonud kuninga määratud kohtunikud, lahendades eravaidluste ning kriminaalasjade üksikjuhtumeid (ld casus; ingl case). Common law tekkeprotsessis on rooma õigus etendanud vähest osa. Teatud mõttes on common law algselt olnud tervenisti avalikõigus - tema ülesandeks oli krooni nimel ja krooni kasuks (seega ilmaliku, avaliku võimu nimel) ennistada rahu ja tasakaal igal tekkinud üksikjuhul, mil seda rikuti. Samas ei seadnudki kohtunikud eesmärgiks luua alust terviklikule õigussüsteemile - tegeleti üksikjuhuga üksnes siis, kui see aset leidis. Hilisemal ajal ei ole vahetegu era- ja avaliku õiguse vahel anglo-ameerika õigussüsteemis olnud kunagi sel määral oluline, kui kontinentaalses õigussüsteemis. 33 Anglo-ameerika õigussüsteemis ei ole õigusnorm üldine ja abstraheeritud, nagu kontinentaalses õigussüsteemis