arvutite (multiprotsessorsüsteemide) tootmine; Plahvatuslik arvutite laivõrkude evitamine ja ülikiire arendamine; Pilvstruktuuride uurimine ja pilvtöötluse evitamine; 3. Arhitektuuri, mikroarhitektuuri ja seadmestuse mõisted. Arhitektuur iseloomustab seda, mida süsteem teeb ning ta on määratletud arvuti käsustiku ja talitlusmudeli kaudu. Mikroarhitektuur kirjeldab arvutiarhitektuuri ja selle iseärasusi konkreetses realisatsioonis (loob eeldused arvutiperede tekkeks). Seadmestus on (loogika)struktuur, mis määrab konkreetsel juhul selle, kuidas arhitektuuriga määratud süsteem toimib. 4. Klassikalised arvutiarhitektuurid (Princetoni, Harvardi ja modifitseeritud Harvardi arhitektuur). Klassikalisi arvutiarhitektuure iseloomustavad: terviklik töötlusüksus; ühitatud käsu- ja andmemälu (ühine mäluruum); ühitatud süsteemisiin protsessori ja mälu vahel; tsentraalne (keskne) juhtimine; mälu lineaaradresseerimine; arhitektuur
Esindajaid: praegu tootmises olevad erinevate klasside arvutid 3. Arhitektuuri, mikroarhitektuuri ja seadmestuse mõisted. Arvuti arhitektuur on määratletud arvuti käsustiku ja talitlusmudeli kaudu ning iseloomustab seda, mida süsteem teeb. Arvuti arhitektuur = Käsustik + Arvuti struktuur Arvutiarhitektuuri klassikaline määratlus: Struktuur – viis kuidas arvuti komponendid on omavahel seotud. Seadmestus on (loogika)struktuur, mis määrab konkreetsel juhul selle, kuidas arhitektuuriga määratud süsteem toimib. Realisatsioon on füüsiline struktuur, mis esindab konkreetset reaalset seadet (näit. protsessorkiip, mälukiip, arvuti tervikuna). Mikroarhitektuur – kirjeldab arvutiarhitektuuri ja selle iseärasusi konkreetses realisatsioonis (loob eeldused arvutiperede tekkeks). Arvuti arhitektuuri elemendid: - arvuti käsustik - adresseerimise viisid