ühe piksli laiusena, kuid joonele võib anda ka väiksemaid matemaatilisi laiusi) ja soovitab sisestada lõigu järgmist punkti või teha mingi muu valik. teeme valiku joone laiuse muurmiseks, selleks sisestame alul W või klõpsama väljal näiteks 2 millimeetriliseks, selleks sisestame 2: NB! Meeles pidada, et liitjoone laiuse muutmisel on vaja sisestada liitjoone lõigule nii alg- kui ka lõpplaius, muidu on tulemused ettearvamatud. Seadistaud lõigu lõpplaiuse väärtus laius kehtib kuni selle järgmise muutmiseni. Kuna joonestame ühtlase laiusega liitjoont, vaastame ↵ (oleme nõus arvuti poolt pakutud lõpp-laiusega) Arvuti küsib liitjoone järgmist punkti – viime kursori risti punkti M juurde ja kui sinna ilmub joone lõpp-punkti tähistav punane ruuduke, klõpsame uuesti, seega on liitjoone esimene osa DM joonestatud, Töö 3 Klamber
Objektivalikul BOX-moodusel sõltub tekkiva valikuakna iseloom valitud nelinurga nurkade valiku vastastikusest asendist: Teine punkt esimesest Paremal – W-aken Teine punkt esimesest Vasakul – C-aken (kuigi seda on eespool juba mainitud, kordasime seda siiski veel siin, sest sellisel C- või W-akna valikul on raskused ja segadused sagedased, eriti alguses,) Objektivalik automaatmoodusel (vaikimisi seadistaud Auto) – punkt joonel – valib selle objekti, punkt joonise puhtal pinnal – lülitub valikule BOX. 3) Valikuhulknurga kasutamine. Sellise valiku tellimiseks tuleb sisestada kas WP ↵ WPolygon (Windows Polygon), toime sama mis W-aknal või CP ↵ CPolygon (Crossing Polygon). toime sama mis C-aknal Objektivalik tehakse hulknurga-kujulise ala abil, arvuti küsib järjest hulknurga tippe; hulknurga moodustamise lõpetab tühivalik.
annaabi.ee 
