ning kestus (laius). Tagamaks turvalist kommutatsiooni, peab vooluimpulss olema nii kõrge ja piisava kestusega, mis väldib türistori ebasoovitava sulgumise vahetult pärast selle avanemist. Mõnikord kasutatakse pinge stabiliseerimiseks pinge tagasisidet, mis juhib süsteemi tööd selliselt, et pinge väärtus püsib soovitud tasemel. Pinge automaatstabiliseerimise põhimõtet illustreerib joonis 3.1, b. Siinkohal sisestatakse seadepinge ja pingeandurilt saadud pingesignaal Ud võrdlussõlme. Pingete erinevusega (vahega) U juhitakse võimendit A1, mille väljundsignaal sisestatakse türistori juhtahelasse. Eelkirjeldatud juhtahel võimaldab muunduri ühe-ja kahekvadrandilist talitlust positiivse koormusvoolu korral. Talitlusdiagramm. Kolmefaasilise sildalaldi juhtahela talitlusdiagramm, mida sageli nimetatakse ka ajadiagrammiks, on toodud joonisel 3.2. Neil ajahetkedel, mil pinged UL1, UL2,
siinuseliselt. Pulssjuhtimisel on pooljuhtlülitite kommuteerimise sagedus kümneid kordi suurem kui plokkjuhtimisel. Pulsilaiusmodulaatori tööpõhimõte on näidatud joonisel 4.38. Väljundpinge kuju, amplituud ja sagedus antakse ette seadepingega Us. Seda pinget võrreldakse kandesagedusgeneraatorist saadava kolmnurkpingega Uk. Pingete võrdluse tulemusena moodustatakse impulsspinge. Et impulsside laius sõltub seadepinge suurusest, nimetatakse seda modulatsiooni põhimõtet pulsilaiusmodulatsiooniks (PLM). Alalisvoolu vahelüliga ja pinge siinusmodulatsiooniga muunduri väljundpinge maksimaal- ja kesk- ja efektiivväärtused on väiksemad kui võrgupingel. Pärast võrgupinge 3~ U1 (kus U1 on faasipinge efektiivväärtus) alaldamist saadakse filtri väljundis alaldatud pinge Ud, mis võrdub võrgu liinipinge amplituudväärtusega ehk U d = 2 , 34 ⋅ U 1 = 540 V. Selle pingega toidetakse
2. VäĮurrdpirrge kuju. arlrplituud ja sagedus atrtakse ette sätte- elrk seadepingega Ę. Sedapinget võr:'eldakse kandesagedusgetreraatorist saadava kolrrrnur'kpingega Uk Pirrgete võr.ciļuse tulenrusena tnoodustatakse pirrgekolnparaatot'i väĮjrrrrdis inrpulsspinge. Et inrpulsside laius sõltub seadepirrge sutu'usest, nimetatakse seda rrrodulatsiootii põhinlõtet Pulsilaiusmodulatsiooniks. Seadepinge anrplituudi ja sageduse muutmisel muutuvad viirnastega võrdeliselt ka filtreeritud väĻurdpinge arnplitr"rud .ja sagedtrs. KolmefaasiIise rräliuridpirtge saatrtiseks tLrleb nruundttri tratrsistore juhtida kolrrre seadepirrgega, mis satrruti rtroodustavad kolrrrefaasiĮise sįisteerrri. Märkigerrr, et tnttunduri pulsimoduleeritucį väĻundpirrge keskväärtus sõltub nii muunduri vahelüļi alalispirrgest Ur], kui ka n-rodulatsioonitegurist (s. o. seadepingest)
annaabi.ee 
