talle endast ja oma perekonnast, tunnistades, et tema ige nimi on Isebel - ilusa kuid ela mssumeelse Iisraeli kuningattre jrgi, kes jumalateotuse eest surma misteti. Oma ema ta armastab, kuid samas vihkab, sest ema pab oma armukadeda omamisjanuse armastusega ttart enda klge siduda ega toeta tema eneseteostust muusikuna. Isebel jumaldab oma revolutsiooni ja kodusja keerises tfusse surnud isa ning sdistab ema selles, et ta armukadedusest pab isa mlestusele varju heita, sdistades teda emotsionaalses vljapressimises enesetapukatsete abil. Isebel tunnistab muuhulgas, et ta olnuks nus saama tuntud muusiku armukeseks ja teda ra kasutama, kuid ema rikkus selle karjrivimaluse. Ta teatab aga, et on vljapsu oma olukorrast juba leidnud. Martin ja Isebel htustavad restoranis ja kuulavad muusikat, mida orkester mngib. Isebel pole esitusega rahul ning teeb ettepaneku, et ta viks ise sama pala mngida klaveril thjas korteris, mille vtmed pererahvas on talle puhkuse ajaks usaldanud
teistes majandus- harudes. Suur osa rahvast muutus ostujuetuks, paljud ettevtted lksid pankrotti, kiirelt tusis ttute arv (1932.a. oli neid 32 000). Kriisi letamiseks rakendati ranget kokkuhoiupoliitikat, toetati ulatuslikult pllu-mehi, ttute abistamiseks korraldati hdaabitid. Kriis hakkas taanduma alles prast seda, kui Jaan Tnis-soni valitsus tegi 1933.a. otsuse eesti kroon devalveerida. Majanduskriisiga kaasnes sisepoliitiline kriis. Rahvas oli rahulolematu, sdistades poliitikuid nii vime-tuse prast majanduskriisi ohjata kui ka erakondlikus korruptsioonis, parteiliste huvide eelistamises riikli-kele, valitsuskriiside kunstlikus tekitamises jm. Rahulolematuse kasv thendas rahva vrandumist riigist. 1930ndate algul tekkinud suurparteid (mitmed sarnase maailmavaatega vikeparteid hinesid) ei pidanud pingetele vastu ja lagunesid, svendades nii poliitilist kriisi. Samal ajal lhenes valitsuste eluiga (1932- 33 oli ametis 4 valitsust)
See lause inspireeris Kurti ja ta kirjutas sellest laulu. Ta sber mtles selle all, et Kurt lhnab nagu ks sellenimeline deodorant. Cobain ei olnud sellest deodorandist siis veel midagi kuulnud. Tegelikult ta lhnastas end ldse harva. * On olnud veel kaks Nirvana nimelist bndi. Esimene neist tegutses 60- ndate alguses ja sai hakkama isegi vikse hitiga. Teine bnd tegutses 80- ndatel. Tegu oli kristliku ansambliga. Kristlik Nirvana kaebas hilisema Nirvana kohtusse, sdistades neid nime varastamises. Nirvana pidi kohtus maksma 60- ndate Nirvana bndile 200 000 dollarit ja kristlikule 100 000 dollarit. Kristlik Nirvana esines 1992. aasta kevadel Kalifornias. Enamus kohaletulijatest ootasid bndi, kus olid Kurt Cobain, Chris Novoselic ja David Ghrool. Pettunud rahvahulk olevat esinemiskoha segi peksnud. (Jeff McRae, Nirvanaclub: Nirvana Faq and Information, http://happening. digitalnirvana.net /nirvanafaq/faq1.html) Kokkuvte
annaabi.ee 
