tuumasja puhkemist. Nukogude juhiks oli sellel ajal N.Hrutov. Lpuks siiski tegi kumbki pool jreleandmisi. Nukogude Liit nustus oma raketid ra viima. USA nustus Castro vimule jmisega. Nii sai Castrost maailma kige pikajalisem diktaator. ( ligi 50 aastat oli vimul ) Kuuba kriisi jrgsel ajal seati sisse Kuum liin - Nukogude Liidu ja USA riigijuhtide vaheline otsetelefon. Seda kuuma liini hoiti ka jrgnevatel aastatel, kuni Nukogude Liidu kokkuvarisemiseni. Vietnami sda 1958-1975 ( vietnamlased sdisid omavahel ) ( 1963-1969 periood, mil USA oli aktiivselt osalemas ) Vietnami naaberriigid Laos ja Kamboda sdisid ka. Toimus Indo-Hiina poolsaarel. Dungli loodus vimaldab pidada Bartissani sda. Selline sjapidamine oli USA jaoks vga keeruline, sest ei saanud aru kes on vaenlane ja kus on vaenlane. Sja eellugu: Need alad olid Prantsuse kolooniad 19.sajandi lpust alates. Teise maailmasja ajal hivas need alad Jaapan. Peale Jaapani okupatsiooni lppemist kuulutati vlja iseseisev Vietnami riik
Ajalugu. Nukogude-Saksamaa sja puhkemine. Peale MRP slmimist muutusid Nukogude Liit ja Saksamaa peaaegu et liitlasteks. Nad mlemad koos rndasid Poolat. Hitler lasi vlja ttada Barbarossa plaani 1940. Saksa sjaplaan Nukogude Liidule kallale tungimiseks.Seda hoiti salajases.Sakslastel polnud kavas tervet Nukogude Liidu teritooriumit vallutada vaid kuskile Volga je ja Uurali mestike piirkonda juda. Prast oli plaanis lennuve lke anda. Clausewitz - " Venemaad on lootusetu vallutada kuna ta on liiga suur". Groza plaan - Nukogude Liidu sjaplaan Saksamaa rndamiseks. 22.juuni 1941 Saksamaa tungis Nukogude Liidule kallale. Sja algus oli Saksamaale vga edukas.Nukogude ved langesid massiliselt vangi.Ilmutasid viletsat sjalist vimekust. Taganesid kiiresti Ida poole.(lk 137-138) Vaata kaarti lk 137. Sakslased kasutasid vlksja ehk Blitzkriegi taktikat.Tankiksuste lbimurdes rindest. mberpiiramisoperatsioonides.Vangi langes umbes 3,5 miljonit vene...
kohtunikud. hest kljest see kergendas tegelikult kohtunike td, sest jumala tekst oli selleks liiga keeruline ja mitmetimistetav, kuid see andis ka kaliifi vastastele igustuse, et kaliif on uskumatu. Tema enda vastu kuulutatigi jihad. Ta tegigi hulgaliselt rahvale jreleandmisi, kuid ikkagi he jrjekordse mssu ajal piirati Uthman sisse oma majas ja tapeti esimese kaliifi poja poolt. 2.4 Ali, Muhamedi ttrepoeg Uthmani surmaga langes islami maailm kodustta, kus muhamedlased sdisid esimest korda muhamedlaste vastu. Kohe peale Uthmani surma deklareeris Ali ennast kaliifiks. Tal olid eelkige iiitidest toetajad. Vastaspool, eelkige Mu'awiya kuulutas Ali Uthmani mrvariks, kuna viimane polnud suutnud ega tahtnud mrvareid kinni pda. Puhkesid lahingud ja need tekitasid paljudes moslemites ebameeldivaid tundeid, sest siiani ei olnud muhamedlane sdinud muhamedlase vastu. Selle tulemusena 657. aastal eraldusid haridiidid Ali jrgijate veleerist. Nad leidsid, et
annaabi.ee 
