Männil esinevad üraskid: suur-säsiürask (Tomicus piniperda), väike-säsiürask (Tomicus minor), ladva-kooreürask (Ips acuminatus). Saarel esinevad üraskid: Lepp: Lepapoi (Agelastica alni) mustad tõugud või sinised mardikad lehtedel. väike-saareürask (Hylesinus fraxini), suur-saareürask (Hylesinus crenatus). Teisi Hundpoi (Plagiosterna aenea) rohelised mardikad närivad lehte augud, tõugud üraskeid: kase-maltsaürask (Scolytus ratzeburgi) skeleteerivad. Lepa-lehekirp (Psylla alni) valge vahakirmega kaetud vastsed noortel võrsetel. Lepa-pahklest (Eriophyes laevis) nööpnõelapea kujulised pahad lehel. Teisi tüvekahjureid
Liik polügaamne. Emakäigud kulgevad piki puud ja võivad olla kuni 40 cm pikad. Emakäike 2.....6. Vastsekäigud lühikesed, lõpevad nukuhälliga. Noormardikad kooruvad juulist septembrini. Küpsussööm samas koore all, ka mardikad talvituvad osaliselt koore all, mullas või samblas. Põlvkond üheaastane. Tõrje nagu kuuse- kooreüraski puhul. Vähemtähtsad kahjurid üraskite hulgas on rädiüraskid, kõduüraskid, puiduüraskid, jne. Kasel esineb kase-maltsaürask (Scolytus ratzeburgi). Mardikas on 4,5.....6,5 mm pikk, läikivmust. Lendlus toimub juuni lõpus- juulis, haude rajab nii tervetele kui ka kiduratele vanematele või keskealistele arukaskedele, harvem teistele liikidele. Harva asustab lehtpuu metsamaterjali. Monogaamne liik. Emakäik on sirge, kuni 10 cm pikkune, alt üles suunduv pikikäik. Pruuni näripuruga vastsekäigud on kiirjalt emakäigust lähtuvad. Vastsed talvituvad koore all ja nukkuvad järgmise aasta juunis.
annaabi.ee 
