Varasemalt aga selliseid võimalusi polnud, ei olnud interneti ja nii meeletut tehnoloogia arengut. Eesti oli veel alles mõnikümmend aastat tagasi raudse eesriide taga ja selle ajastu inimestel ei olnud selliseid teadmisi, nemad ei puutunud kokku sellise maailmavaatega nagu on Ameerikas, need inimesed, kes on aga sündinud ja elanud raudse eesriide taga on kokku puutunud peamiselt Venemaa elustiiliga. Nagu ka artikli autor kirjutas arvab Schwatz, et põlvkonna vahetusega kaasnenud vaikne revolutsioon. Nõustun sellega täielikult. Tunnen seda erinevust ka ise enda peal, olen samuti muutunud järjest enam Ameerikaliku eluviisi aktsepteerijaks, kuna näen et see on tuleviku trend kui selline. Kokkuvõttes öeldes tuleb tõdeda, et väärtushinnangud muutuvad ajaga, muutuvad kultuuriliselt ja muutuvad erinevates olukordades. Seda tõestab just see uuring, kuna seda
Waitzi õpilasi on ka tagasi pöördunud. Võib rääkida Georg Waitzi koolkonnast. Tartu ülikoolis vedas seda Hausmann. Olulisim saavutus põhjalikul allikauurimisel rajanev töö – allikate publitseerimine. Waitzi ja Hausmanni üliõpilastel oli suur austus fakti vastu, detailitäpsus, metoodilisus (subjektiivsus kaotada, süvendada analüüsi), puudu jäi sünteesist (liialt kuivad, puudub laiem perspektiiv). Jätkasid Hundenburgi??? tööd (Hermann Hildebrand, Philipp Schwatz,) alates 1440 aastast materjali hõlmav. Teised allikasarjad: Liivimaa seisustepäeva aktid ja retsessid; allikate publitseerimises osas tegid baltisakslased ära tohutu töö. Liivimaa üks paremalt kajastatud piirkondi Lääne- Euroopas; Hansa ajalooseltsi seeriad (kaubandusajaloo kohta). Leonid Arbusow senior – rahvuselt venelane, aga kasvas üles baltisakslasest literaadi juures ja saksastus. Elas Kuramaal. Õppis kõigepealt 6 aastat zooloogiat,
annaabi.ee 
