Märkus: oluline on süsteemne ülevaade, põhitõed, loogika st erinevaid definitsioone ja loetelusid (täpselt) pähe taguda pole vaja, samas tööd peaks ikka tegema. Põhiosa punktidest tuleb kodutööde baasilt kuid eksami roll seisneb kogu materjali terviklikus ülevaatamises. Kordamisküsimused: 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Schumpter ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Midagi uut Stevenson ja Jarillo ettevõtlus on protsess, mille abil indiviid (omal käel või organisatsioonide sees) püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis neil hetkel on. Püüdlemine, proovimine, riskimine Burns ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks
8% kokku SME (0-249 töötajat). 7. R. Cantilloni ettevõtjakäsitlus. Cantilloni käsitluse järgi oli ettevõtja isik, kes leidis mõni seni kasutamata võimaluse ja tegi seejärel selle ära kasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks tuli kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja roll majanduses. Innovatsioonide põhiliigid. “Loov hävitus.” Mark I ja Mark II süsteemid. J. Schumpter jõudis veendumusele, et ettevõtja on kogu majandusliku aktiivsuse keskne looja. See tuleneb ettevõtja võimest tegutseda loova organisaatorina ja luua innovatsioonide kaudu uusi tegevusalasid. Põhiseisukohad: Majanduskasv ei tulene mitte niivõrd kapitali akumulatsioonist, vaid pigem innovatsioonidest või „uutest kombinatsioonidest“. Majandussüsteemides esinevad vahel radikaalsed muutused, kuna ettevõtjatel on kalduvus innovatsioonide abil tasakaalu rikkuda.
MIS ON JUHTUNUD ETTEVÕTLUSES alates tööstusrevolutsioonist (eraldi loeng/esitlus) 1.4 Väikeettevõtluse arengutendentsid 20.saj. alguses laienes suurtootmine, millel olid olulised eelised eelkõige masstootmisega kaasnevast efektist tulenevalt (s.t hindade alandamine, tootlikkuse tõus ning heaolu kasv). OLULIST TÄHELEPANU PÖÖRATI SUURTOOTMISELE ning suurettevõtluse arengu soodustamist, suurettevõtete manageride koolitamne. ,,SUURETTEÕTLUS ON KÕIGE VÕIMSAM PROGRESSI MOOTOR" (Schumpter). Peale 1940. aastaid näisid eelnevad arengud jätkuvat. 50-60ndatel suurettevõtteid peeti ikka veel efektiivsemateks ja neid nähti tehnoloogilise arengu eestvedajatena. Valitsused püüdsid nende tegevust soodustada majanduspoliitiliste meetmete abil. 1960 lõpus/ 1970 alguses hakkasid ilmnema märgid sellest, et suuremad süsteemid ei ole alati paremad. Suurettevõtted ei suutnud paindlikult kohaneda toimuvate muutuste ja tagasilöökidega.
annaabi.ee 
