Segerstrom S.C., Tsao J.C.I., Alden L.E., Craske M.G., (2000) Worry and rumination: repetitive thought as a concomitant and predictor of negative mood. Cognitive Therapy 24 (6): 671 688. Schaefer S.M., Jackson D.C., Davidson R.J., Aguirre G.K., Kimberg D.Y., Thompson-Schill S.L. (2002) Modulation of amygdalar activity by the conscious regulation of negative emotion. Journal of Cognitive Neuroscience 14 (6): 913921. Selye H. (1956) The stress of life. Longmans, Green and Co Ltd. London Schulkin J. et al. (2003) Brain and Cognition. 12 p. 15-33 Singer J. A. & Salovey P. (1988) Mood and memory: Evaluating the network theory of affect. Clinical Psychology Review 8: 211-251. Steptoe A., Hamer M., Chida Y. 2007 The effects of acute psychological stress on circulating inflammatory factors in humans: A review and meta-analysis.Brain, Behavior, and Immunity 21: 901912 Wirtz P.H., von Kälen R., Mohiyeddini C., Emini L., Ruedisueli K., Groessbauer S. & Ehlert U.
ning selle olukorra leevendamiseks püüavad nad vältida olukordi, mis neile piinlikkust valmistab (Chambless & Gracely, 1989). Ravimata paanikahood tugevnevad aja jooksul. Arvatakse, et sel juhul muutuvad ajumehhanismid tundlikumaks nende keskkonnategurite suhtes, mis normaalselt hirmureaktsioone käivitavad. Selle tulemusena tekivad mitte kontrollitavad hirmureaktsioonid, vaid paanikahood (Rosen & Schulkin, 1998). Teisiti öeldes näivad paanikahood valehäiretena, sest on põhjustatud liiga tundlike hirmudetektorite poolt. Paanikahoogude ravimine infoga Paanikahooge kogevad inimesed on nende pärast tüüpiliselt nõutud ja tugevasti häiritud, uskudes, et nad võivad paanikahoo ajal surra või kontrolli kaotada. Seega on üks abi viise neile paanikahoogude olemuse tutvustamine. Seejuures on kolm kasulikku momenti: (1) Veenmine, et nad ei sure ega jää paanikahoo tõttu raskelt haigeks
annaabi.ee 
