Kvandi mõiste (M. Planck, 1900) Raadiolambi (dioodi) leiutamine (J. Fleming, 1904) Nüüdisaegse füüsika periood (alates 1905.a.) Massi ja energia ekvivalentsus (A.Einstein, 1905) Fotoefekti seletamine valguskvantide abil (A. Einstein, 1905) Ülijihtivus (H. Kamerlingh – Onnes , 1911) H-aatomi mudel (N. Bohr, 1913) Üldrelatiivsusteooria (A. Einstein, 1916) Osakeste lainelised omadused (L. de Broglie, 1924) Kvantmehhaanika rajamine (E. Schroedinger, W.Heisenberg, jt., 1926) Kunstlik radioaktiivsus (F. ja I. Joliot-Curie, 1934) Uraani tuuma lagunemine (O.Hahn, F.Strassmann 1938): Ahelreaktsioon (E.Fermi jt., 1942) Aatomipomm (1945) Holograafia (D.Gabor ,1948) Termotuumareaktsioon (1952) 14 Vesinikupomm (1953) Laser (N. Bassov, A. Prohhorov, Ch.Townes, T. Maiman, jt., 1958 – 1960) Kvarkide hüpotees (M
Klassikalises mehaanikas on võimalik välja arvutada keha asukoht, kui on teada keha mass ja talle mõjuv jõud ( N II S). Kui on ühemõõtmeline juht, siis F = ma. Kiirus v = dx/dt; a = dv/dt = d2x/dt2. Siit saame F = m d2x/dt2. Selline lähenemine osutus kvantide maailmas võimatuks, sest osakestel ilmnesid laineomadused ja nende liikumine ei toimu mingit kindlat trajektoori pidi, vaid juhuslikult. Olukorrra kirjeldamiseks võeti kasutusele kvantmehaanika (1925 1926; W. Heisenberg, E. Schroedinger). Kvantmehaanikas kirjeldab osakesi lainefunktsioon , mis seob osakese laineomadusi ja ruumilist lokaliseeritust. Lainefunktsioon on koordinaatide ja aja funktsioon, mille kuju sõltub osakese potentsiaalsest energiast. Lainefunktsiooni leidmiseks kasutatakse Schroedingeri võrrandit: Siin on = h / 2 (Plancki taandatud konstant), m osakese mass, U osakese potentsiaalne energia, i imaginaarühik.
annaabi.ee 
