audi, vide, sile - kuula, vaata, vaiki esse est percipi - olemine on tajumine ferro et igni - tule ja mõõgaga gens una sumus - me oleme üks pere habent sua fata libelli - raamatuil on oma saatused hoc erat in fatis - see oli saatusest määratud homo additus naturae - inimene on looduse täiendus inter canem et lupum - koera ja hundi vahel in vino veritas - joobnu ei varja tõtt mutatis mutandis - muutes seda, mida on vaja muuta sit tibi terra levis - olgu muld sulle kerge vitae, non scholae discimus - me ei õpi mitte kooli, vaid elu jaoks Pecunia non olet – raha ei haise Lupus in fabula – kus hundist räägid Homo homini lupus est – inimene on inimesele hunt Vae victis – häda võidetuile Memento mori – mõtle surmale Cogito, ergo sum – ma mõtlen, järelikult ma olen Ex nihilo nihil - Mitte millestki mitte midagi Ex unuge leonum - Lõvi tuntakse küüntest Nolens Volens - Tahes-tahtmata Non multa, sed multum - Mitte paljusid vaid palju
Testis unus testis nullus Üks tunnistaja pole mitte mingi tunnistaja Vem vi repellere licet! jõudu on lubatud jõuga tõrjuda Veni, vidi, vici! Tulin, nägin, võitsin! Vincit omnia veritas Tõde võidab kõik! Vita brevis, ars longa Elu on lühike, kunst on pikk Vita sine libertate nihil Elu ilma vabaduseta ei ole vääriline ( ei ole midagi) Vitae non scholae dicimus Õpime elu, mitte kooli jaoks Vitam imperdere vero Elu on tõe jaoks pühendatud
võit. Igorantia non est argumentum Mitteteadmine pole argument (Spinoza) In vino veritas, in aqua sanitas Viinas on tõde, vees on tervis (Plinius) Littera scripta manet Kirjutatud täht püsib, kirjapandu on jääv Lupus non mordet lupum Hunt hunti ei hammusta Medicus curat, natura sanat Arst ravib, loodus tervendab Memento mori Ära unusta surma Memento vivere Ära unusta elada Mens sana in corpore sano Terves kehas terve vaim (Iuvenalis) Non scholae, sed vitae discimus Me ei õpi mitte kooli, vaid elu tarvis Omnia vincit amor Armastus võidab kõik (Vergilius) Post factum nullum consilium Pärast tehtut ei ole mingit arupidamist, pärast tehtut on hilja aru pidada Sapienti sat Targale piisab vähesestki Scientia potestas est Teadmine on jõud Sic itur ad astra Nii minnakse tähtede poole (Vergilius) Sic transit gloria mundi Nii möödub maailma hiilgus Sol omnibuslucet Päike paistab kõigile (Petronius)
15. Kui tahad rahu, valmistu sõjaks si vis pacem, para bellum 16. Kuldne kesktee aurea mediocritas 17. Kuni hingan, loodan dum spiro, spero 18. Kus hundist juttu lupus in fabula 19. Kuula, vaata, vaiki audi, vide, sile 20. Kõik, mis mul on, kannan endaga kaasas omnia mea mecum 21. Käsi peseb kätt manus manum lavat 22. Läbi raskuste tähtede poole per aspera ad astra 23. Ma ei õpi mitte kooli, vaid elu jaoks vitae, non scholae discimus 24. Maitse üle ei vaielda de gustibus non est disputandum 25. Me ei tea, ega saagi teada ignoramus et ignorabimus 26. Mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale quod licet jovi non licet bovi 27. Miski ei õitse igavesti nihil semper floret 28. Mõtlen, järgelikult olen olemas cogito, ergo sum 29. Naeruga kombeid parandama castigare ridendo mores 30. Naine on hinge surm femina mors amina 31. Olgu muld sulle kerge sit tibi terra levis 32
Nupcie sunt maris et femini et consorsium omnes vitae, divine et humani communicatio iuris summum ius, summa iniura vandest kõrgemal, kõrgeim vigastus Libertas quae sera tamen vabadus, kuigi hilja Et sic magna pugna extincta est suur lahing oli lõppenud tempus est ludendi aeg mängida VENI,VIDI,VICI tulin, nägin, võitsin Qui desiderat pacem, preparat bellum Magno sum olen suur Habent sua fata libelli raamatutel on oma saatus Non scholae sed vitae discimus. me õpime elust, mitte koolist. QUOD ME NUTRIT ME DESTRUIT see kes toidab, see ka hävitab mind Nosce te ipsum tutvu iseendaga Ipsa scientia potentia est teadmised on tema ise Is , quisnam fatur ignoro. Is , quisnam teneo non narrow - He, who speaks, does not know...He, who knows, does not speak. ut exsisto est amo non futurus oleks on sama hea kui poleks taedium est caedes igavus on tappev dies irrae, dies illae päev vihkamiseks, päev hukatuseks
Eestiaegsed kohtuinstantsid: I aste Rahukohus II aste Rahukogu 3-liikmeline III aste Riigikohus tsaariajast ülevõetud 1935 võeti vastu Eesti kriminaalseadustik, enne seda nuhtlusseadus vana ja uus. (1830 nimede panek) Loeng X 12.12.2013 Si vis pacem, para bellum Kui tahad rahu, valmistu sõjaks Vitae, non scholae dicimus Elu jaoks, mitte kooli jaoks Vivat, crescat, floreat! Elagu, kasvagu, õitsegu! Silentium ad cantum! Palun vaikust laulu alustamiseks! Liiklusohutus Eesti rahvuslik liiklusohutusprogramm 2003-2015 vähendada liikluses hukkunute arvu alla 100 (uus eesmärk 75) statistika mnt.ee kodulehel Liiklusohutus paraneb: 1985 191, 223, 268 1990 436, 491 2000 204, 199, 224, 164, 170, 170, 204, 196, 132 2009 100, 79, 101, 87, (10 kuud) 58
isikud. Põllumajanduses oli levinud karjakasvatus - kitsed, lambad. Taimekasvatuses viljeleti oliivide, viinamarjade, tsitrusviljade ja aiasaaduste kasvatamist. Kaevandatei maapõuest peamiselt vaske. Kreeklased ise nimetasid ennast helleniteks. Nime kreeklased said nad endale roomlastelt. 1 Vana-Kreeka ajalugu nimetatakse antiikajaks, see paralleelselt kristliku keskajaga on kujundanud tänapäevase euroopa. Scholae - puhkus. Sellest nimest tuleb sõna kool. Pedagoog - rikkaste kreeka laste orjad, kes saatsid lapsi kooli ja koju. Gymnasium - õppeasutus 16-18 aastastele poistele, kus õpiti spordialasid, muusikad, kõnelemist jne. 1.1 KREEKA AJALOO PERIOTISEERING: 1. Kreeta-Mykeene kultuur - 2. aasta tuhat eKr - XII sajand eKr. 2. Homerose aeg ehk tume ajajärk - XI-IX sajand eKr. 3. Arhailne aeg - VIII-VI sajand eKr. 4. Klassikaline ajajärk - V sajand eKr. Vana-Kreeka õitseaeg. 5
institutsionaalse õigusteooriaga ning sellest peale on asja kuuluvuse üle selle ümbetöötamise järel vaieldud. Sabiniaanide ja prokuliaanide erinevaid arvamusi kirjeldab Rooma jurist Gaius (G. 2.79): […] Quidam materiam et substantiam spectandam esse putant, id est, ut cuius materia sit, illius et res, quae facta sit, uideatur esse, idque maxime placuit Sabino et Cassio; alii uero eius rem esse putant, qui fecerit, idque maxime diuersae scholae auctoribus uisum est […]. ([...] Mõned on arvamusel, et peaks vaatama, kellele kuulub asja materjal või aine; see tähendab, et kellele kuulub materjal, selle omaks peetakse ka ümbertöötatud asja ning seda arvavad eriti Sabinus ja Cassius. Teised aga leiavad, et asi kuulub sellele, kes selle ümber töötas – nii näevad seda peamiselt teise koolkonna esindajad […].)
annaabi.ee 
