kogu aeg täiuslikkuse poole. Hegel oli üldse esimene filosoof, kes illustreeris oma filosoofilise süsteemi ka konkreetsete ajalooliste näidetega. RELIGIOON Kontseptsioon Jumalast Selle teemaga seostub Hegeli tekstides kaks fundamentaalse tähtsusega aspekti. Ta hülgab idee, et meie lõplikkuse ja Jumala lõpmatuse tõttu on meil võimatu öelda midagi kindlat ja tõest Jumala olemuse kohta. Seda vaadet hüljates kritiseerib ta tsiteeritud tekstis Kanti, Jacobit ja Berliini kolleegi Schleiermacherit. Viimaste aegade ratsionaalses teoloogias mängib põhirolli selline vaateviis, mis sõdib mõistusega mõistuse enese vastu, väites, et mõistusel on võimatu Jumalast midagi teada. Seetõttu pole väljendil,,Jumal'' teoloogias ega filosoofias rohkem mõtet kui üksnes ülima olendi nimetus, paljas abstraktsioon, paljas ,,teispoolsus''. Ratsionaalse teoloogia kokkuvõtlik lõppsaavutus ongi see eitav hoiak Jumala olemusele mistahes sisu andmise suhtes
Need teadused ei uuri mitte ainult individuaalse mõtlemise iseärasusi, vaid ka ajastu mõtlemise iseärasusi. Õiguse uurimine keeldude- käskude struktuurina. Mentaalsuse uurimine. Dilthey ei varjanudki oma lähenemis- viisi subjektiivsust, sest ta esindas ju oma ajastut. Uurija ja tema uuritava objekti vahel on toimeseos, kuna uurija on oma aja mõtlemisest mõjutatud. Igasugune biograafiline meetod on seega subjektiivne. Suurteoseks on tema õpetaja Schleiermacheri biograafia. Schleiermacherit mõjutasid: 1) valgustus, 2) Preisi 30 sõjaline monarhia, 3) protestantism Saksamaal. Need moodustasid konteksti, milles Schleiermacheri isiksus arenes. Tema ajal tekib keskklass, kodanlus, kellel puudub poliitiline võim. Nende elu on kindlustatud ja kõik pingutused on suunatud vaimuelule. 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul ilmuvad Goethe ja Schiller, kes
annaabi.ee 
