- signifikatiivne - ütlust mõistetakse kui sõnumit tema enese sisu kohta - metafooriline - ütlust mõistetakse, arvates, et tegu on ülekantud tähendusega - orientatsioon alltekstile - ei saada aru, mis mõttes tuleks ütlust mõista Hermeneutikuid: F. Schleiermacher - pastor, filosoof, teoloog. Tegeleb arusaamisega. Eristab kaks arusaamise liiki - tekstist (filoloogiline arusaamine) ja teksti autorist arusaamine, kusjuures viimane on olulisem. Schlegermacher tegeles vanade sakraalsete tekstidega, sellest lähtub tema väide, et arusaamine on lõputu protsess. Ajalugu on ennekõike arusaamise protsess. Alati on lugeja ja autori vahel erinevus, mida ei saa ületada. H. G. Gadamer - peateos on "Tõde ja meetod". Väidab, et tõde on rohkem meetodi kui objekti omadus - hermeneutika tähtsaim osa on metodoloogia. (Vastandub sellega klasiikalisele filosoofiale, mis väidab, et tõde on objekti omadus.) P
- signifikatiivne - ütlust mõistetakse kui sõnumit tema enese sisu kohta - metafooriline - ütlust mõistetakse, arvates, et tegu on ülekantud tähendusega - orientatsioon alltekstile - ei saada aru, mis mõttes tuleks ütlust mõista Hermeneutikuid: F. Schleiermacher - pastor, filosoof, teoloog. Tegeleb arusaamisega. Eristab kaks arusaamise liiki - tekstist (filoloogiline arusaamine) ja teksti autorist arusaamine, kusjuures viimane on olulisem. Schlegermacher tegeles vanade sakraalsete tekstidega, sellest lähtub tema väide, et arusaamine on lõputu protsess. Ajalugu on ennekõike arusaamise protsess. Alati on lugeja ja autori vahel erinevus, mida ei saa ületada. H. G. Gadamer - peateos on "Tõde ja meetod". Väidab, et tõde on rohkem meetodi kui objekti omadus - hermeneutika tähtsaim osa on metodoloogia. (Vastandub sellega klasiikalisele filosoofiale, mis väidab, et tõde on objekti omadus.) P