kodalikku ühiskonda, eriti aga Taani riigikirikut. Oma seni ilmunud kirjutistega oli ta rahul ja kavatses jätkata oma teekonda preestriks saamiseks. 1.4. Teine kirjanikupõlv (1846-1853) Sellest hoolimata hakkas Kierkegaard taas kirjutama. Et tema esimese kirjanikupõlve teosed keskendusid Georg Wilhelm Friedrich Hegeli filosoofiale, siis selle perioodi teosed kõnelesid kiriku silmakirjalikkusest. 1847. aastal abiellus Regine tema noorpõlvesõbra Fritz Schlegeliga. Sellest teadasaamine mõjutas Kierkegaardi suurel määral, olgugi, et ta aastaid tagasi oli loobunud Reginest et ta võiks abielluda teise mehega. Sellel perioodil kirjutas ta ka oma viimased teosed mis kandsid nime ,,Haigus surmaks" ja ,,Sissejuhatus kristlusse". 1.5. Kiriku ründamine (1854-1855) Kierkegaard viimaseid eluaastaid iseloomustas püsiv rünnak Taani riikliku kiriku vastu mitmetes ajalehtedes
Öö tähistab kujutluste maailma, teiselt poolt ka surma, pimedust ja viimane hümn kannab pealkirja "Hinge igatsus surma järele". Muuhulgas on see Novalise 5. hümn vastandatud Schilleri "Kreeka jumalatele" ja kogu antiigi kontseptsioonile. 19.03.12 Ludwig Tieck - Jena koolkonnast. Kirjanduse taga mingi maailmavaade ja tõdemus - pigem retseptsiooni taga. Korjas kokku oma võitluskaaslaste tekste. Ilma Tieckida meil Novalist poleks. Tieck töötas koos Schlegeliga (August Wilhelmiga). Tal on Jenalaste hulgas vahendaja roll. Ilmselt on on Tiecki looming jäänud Saksa kirjanduspilti ja mitte niivõrd Euroopa kirjanduspilti. Väga paljud kirjutasid ise neid muinasjutte - nt vennad Grimmid. Grimmid ei olnud ainukesed - pärimusi ja jutte korjasid ka teised - sellel üsna suur mõju. Neile mõju avaldanud Saksa keskaeg ja seda on tunta ka "Faustis", mis pärineb keskaegsele legendile. Oma romaani ülesehituse ta laenab Inglismaalt
annaabi.ee 
