rannaniitude (1630*), eelluidete (2110), valgete luidete ehk liikuvate rannikuluidete (2120), hallide luidete ehk kinnistunud rannikuluidete (2130*), metsastunud luidete (2180), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), liivakivipaljandite (8220), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse, samuti II kaitsekategooria linnuliigi - niidurüdi (Calidris alpina schinzii) ja III kaitsekategooria linnuliikide - herilaseviu (Pernis apivorus), raudkulli (Accipiter nisus), hiireviu (Buteo buteo), rukkiräägu (Crex crex) ja liivatülli (Charadrius hiaticula) elupaikade kaitse. (EELIS 1) 2. Alaga seotud rahvusvahelised kohustused Ruhnu hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – laiade madalate lahtede (1160), väikesaarte ning laidude (1620),
7.Madukotkas (Circaetus gallicus) 8.Väike-konnakotkas (Aquila pomarina) 9.Suur-konnakotkas (Aquila clanga) 10.Kaljukotkas (Aquila chrysaetos) 11.Kalakotkas (Pandion haliaetus) 12.Väikepistrik (Falco columbarius) 13.Rabapistrik (Falco peregrinus) 14.Rabapüü (Lagopus lagopus) 15.Tutkas (Philomachus pugnax) 16.Habekakk (Strix nebulosa) 17.Siniraag (Coracias garrulus) 18.Lendorav (Pteromys volans) 19.Euroopa naarits (Mustela lutreola) 20.Niidurüdi (Calidris alpina schinzii) 21.Kassikakk (Bubo bubo) Allikas: www.hariduskeskus.ee Keskkonnaalased konventsioonid Eesti ühines 1993-ndal aastal mitmete keskkonnaalaste konventsioonidega, aga miks just nendega? Eesti ühines nende konventsioonidega, sest nende konventsioonide tegevuses on paljud Eestiga seotud huvid. Näiteks, ,,Ramsari konventsioon" tegeles märgalade kaitsmisega. Eestis on palju soid, järvi, jõgesid, mis nendesse kategooriatesse kuuluvad. Allikas: www.envir.ee/loodus
rannikust Lääne-Austraalia külm hoovus, mis mõjutab samuti kuiva kliima teket. 4. Kõrbe tüübid Suure Liivakõrbe peamine tüüp on liivakõrb ehk erg, millel kulgevad mööda maastikku piklikud luited. Lõunaosas esineb ka kivikõrbesid. 5. Taimestik ja loomastik Suur Liivakõrbe taimed on peamiselt roht- ja põõsastaimed, kuid seal esineb ka üksikuid õistaimi. 1) Üks tavaline rohttaim kannab inglise keeles nime feather-top spinifex (lad. k. Triodia schinzii). See taim on kitsaste sulgjate lehtedega, et need auraks vähem. 2) Põõsastest leidub Suures Liivakõrbes mitmeid akaatsia liike, üks neist on inglisekeelse nimega umbrella bush (Acacia ligulata). Selle põõsa lehed on kitsad ja neid katab vahakiht, et toimuks vähem auramist. 3) Õistaimedest kasvab Suures Liivakõrbes näiteks inglisekeelse nimega tinsel flower (Cyanostegia cyanocalyx), millel on okkasarnased
annaabi.ee 
