kiirpaljundus koore alla proppimisega (Juhan Juhani ja Rein Joost Lätis Guntis Klavinsi juures) Suur soojusenergia kulu!! • On levinud ka talvine silmastamine ja küljutamine( täpsemalt O. Joonase raamatust ‘Lilled’) • Praegu umbes poole müügil olevatest istikutest moodustavad Hollandi , Belgia ja Poola taimed (Kvaliteet väga kõikuv) • Usaldusväärseimad on firmade Kordes Söhne, Rosen Tantau, Meilland, D.Austin toodang, mida realiseerib aiakeskus Schetelig. • Väärt kaupa võib saada eesti väiketootjatelt. Kahjuks pole suurtel aiamarketitel oma roosiaedu, kus saaks roose avamaal kasvamas näha Roosid haljastuses ja parkides • 1570 olevat olnud Paksu Margareta ees suur roosiaed, kus noored armastajad meelsasti patseerisid. Nüüdne Tallinna kesklinn sellega kiidelda ei saa – ehitused!! • Tunduvalt meeldivam on väikelinnade haljastus – Põltsamaa roosiaed, Haapsalu kuursaali ümbruse roosipark,
substraati ning lillepeenrasse segamiseks. Toitained vabanevad kasvusubstraati 7...12 nädala möödudes väetamisest. Seejärel võib täiendavalt väetada kastmisväetamise teel. - membraan-tüüpi kontrollitud lahustuvusega granuleeritud täisväetised, kus väetisegraanulid on kaetud orgaanilise vaigukihiga, mis reguleerib taimetoitainete lahustumist. Näiteks Osmocote 14-6-12 ja Osmocote Plus 15-5-11 (maaletooja AS Schetelig), Plantacote Pluss 4M ja Plantacote Pluss 6M (Kemira tooted). Viimastena mainitud väetistes lahustuvad toitained järk-järgult vastavalt 4 ja 6 kuu jooksul. Toitainete lahustumise kiirus sõltub ka kasvusubstraadi temperatuurist. Väetamise tehnoloogiad Väetamine mullaharimise käigus istutus- või külvieelne väetamine jälgida tuleks, et väetis ei puutuks otseselt kokku seemnega või vastistutatud taime juurtega, sest võib neid põletada
annaabi.ee 
