Üle 10 cm läbimööduga oksa ei tohiks ka mitte suurelt puult ära lõigata. · Kui oksalõikusel läheb vaja mootorsaagi, siis on lõikamisega ilmselt mitu aastat hiljaks jäädud. · Võimaluse korral peaks püüdma säilitada taimeliigile omast looduslikku kasvukuju. Kasutatud kirjandus Eskla, Väino; Järve, Sulev. Puude ja põõsaste lõikamine. Tallinn: Varrak, 2009. Samuelsson, Lars-Eric; Schenkmanis, Ulf. Puude ja põõsaste lõikamine. Sloveenia: Sinisukk, 2003
Crataegus monogyna Üheemakane viirpuu Hooldus Tihe võra nõuab iga-aastast lõikamist, et okste vahele pääseks piisavalt päikesevalgust ja õhku. Puu on reeglina poogitud. Sellepärast tuleb jälgida juurevõsusid ja vesivõsusid. Need lõigatakse kohe pärast kasvama hakkamist ära. Puu tüve ei tohi laasida või püüda võrale lõikamisega teatud kindlat kuju anda. Vastasel korral ei hakka puu õitsema. Parim lõikamisaeg on hilistalvel või varakevadel. (Samuelsson ja Schenkmanis) Viirpuuliike paljundatakse seemnetega, kultivare pookimisega (Mettik, J.). Ühes viljas on 1-5 paksu kestaga seemet. Paks kest takistab idanemist, sügisel külvatud seemned tärkavad enamasti alles ülejärgmisel kevadel. (Sander, 2011) Sellist ,,surnud külvi" pole kellelegi vaja. Seepärast töödeldakse ka viirpuu viljalihast puhastatud seemneid puukoolides tavaliselt väävelhappega, mis seemnekesta õhemaks söövitab. Selle töö
annaabi.ee 
