Kaamera oli varustatud vahetatava objektiiviga ja rulookatikuga, mille lühim säriaeg oli 1/1000 sec *1891: Momme Andersen (18571951) avastab paramiinofenooli ilmutusomadused, kasutusele võetav ilmuti on tuntud tänapäevani nimetusega "Rodinal" *1892: Firma Hauff patenteerib tänaseni kasutatavad ilmutusained, metooli, glütsiini ja amidooli *1894: Julius Scheiner defineerib fotomaterjali tundlikkuse, mida hakatakse väljendama scheineri kraadides *1897: Kaameraturule jõuab 6cm x 9cm filmiformaadiga, kokkulapatav lõõtskaamera "Kodak 1" *1898: Algab esimese amatöörfilmikaamera "Birtac" tootmine. Kaameras kasutati 17,5mm laiust mõlemalt poolt perforeeritud filmi *1900: Emil von Hoegh konstrueerib 140' pildinurgaga ülilainurkobjektiivi *1900: Frank Brownell valmistab papist ja puidust kaameramudeli. Georg Eastman Kodak kompanii valmistab näidise ideest lähtudes esimese bakeliidist kaamera ning müüb
Christoph Scheiner varjunime all oma raamatu Päikese laikude kohta. Kuna tema ülemus, värisedes oma hea nime pärast, oli selle avaldamise keelanud, saatis Scheiner teose kirja vormis Augusburgi Markus Welserile (Joonis 5), kes oli varem Galileole teavet läkitanud, kui sakslased tema avastatud Kuu mägesid ründasid. Welser oli jesuiitide pangapidaja, kellest sai peagi Accademia dei Lincei liige. Ta avaldas Scheineri kirjad Apellese nime all ja saatis need kommentaaride tegemiseks Galileole, märkides, et tema arvates pole Päikese laigud Itaaliale enam mingiks suureks uudiseks (Stillman 2002: 90). 1611. aastal oli Galileo Roomas näidanud Päikese laike kõigile huvilistele ja hiljem ütles üks matemaatik, jesuiit Paul Guldin, et toona olevat ta informeerinud sellest ka Scheinerit. Kuid isegi enne Scheineri raamatut oli roomlaste eesõigusi kinnitava eessõna pärast pahaseks nagu
annaabi.ee 
