Kalevitööstuse varasemaks keskuseks kujunes Narva. Uus ettevõte Narvas võib pidada esimeseks kalevivabrikuks Eestis ja üheks varasemaks Venemaal. Teine kalevivabrik asutati saarele endise saeveski asemele. Selle rajaja sai suure riikliku laenu. 1827. aastal täiendati sisseseadet ja rakendati tööle 8-hobujõuline aurumasin. See oli esimene Eestis. See kalevivabrik valmistas peamiselt sõjaväelastele kalevit. Tootmisvõimeline ettevõte likvideeriti kui G. Scharz jättis võlakohustused korraldamata ja lahkus Venemaalt. Põhjuseid, miks just Narvas toimus kiire tööstuse areng, on ilmselt palju, kuid olulisemad on · Narva koskede veejõud; · Narva oli tähtis transpordisõlm; · ehitusmaterjali lähedus; · asukoht kahe kubermangu piiril, mis lihtsustas tööliste saamist. 20. Põllumajanduse arengusuunad 19. sajandi teisel poolel Põllumajanduse põhisuunaks oli loomakasvatus. Põllumajandus oli seotud kogu maailmaturuga
vanutusveskiks. Pärast riikliku laenu saamist rajas Momma 1821.1822. aastal sinna uue ettevõtte. Momma uut ettevõtet Narvas võib pidada esimeseks kalevivabrikuks Eestis ja üheks varasemaks Venemaal. Vabrikut laiendades ehitati uus vesiratas, rajati ka uus kahekordne tööstushoone. Ettevõtte toodangut realiseeriti isegi Hiinas. Teine kalevivabrik asutati Narva endise saeveski asemele. Selle rajaja Georg Scharz sai suure riikliku laenu. 1827. aastal täiendati sisseseadet ja rakendati tööle 8-hobujõuline aurumasin. See oli esimene Eestis. · Narva muutus tööstuslinnaks, kuhu 1851. aastal asutati linaketramise vabrik ja 1857. aastal puuvilla ketramise ja kudumise vabrik Kreenholmi manufaktuur. 20 Üldiselt jäi aga manufaktuuritööstuse areng Eesti linnades nõrgaks. Mõisates rajatud ettevõtted rahuldasid kohaliku majapidamise või lähema ümbruse vajadusi.
annaabi.ee 
