Olnud helilooja ameti kõrval ka särav pianist, tundis ta peensuseni klaveri kõla ja virtuoosse mängu saladusi. Tema suurvormidest klaverile on tuntud tsükkel „Öine Gaspard“, mis kõlas ka kontserdil Ralf Taale esitluses. See valmis 1908. aastal, inspireerituna romantismiajastu kirjaniku Aloysius Bertrandi (1807-1841) proosapoeemidest. Ravel vali neist välja kolm ning pealkirjastas vastavalt oma heliteose osad: „Undiin“, „Võllas“ ja „Scarbo“. „Undiin“ on poeetiline muinasjutt ilusast vetehaldjast, kes mõtiskleb kuupaistesel ööl tähistaevast vaadates kauni, justkui uinunud järve kaldal. See on ka tsükli ainus helges muusikalises meeleolus osa. Järgnevas „Võllas“ maalib helilooja pildi poodud mehest, kes loojuva päikese kiirtes vaikselt võllas ripub. Siin on kõlaliseks keskmeks 2
Teiseks oli Kalverikontsert G-duur, mis oli pühendatud pianist Marguerite Longile. Teose orkestratsioon pole sugugi traditsiooniline, näiteks esimeses osas mängib peateemat hoopis pikolofööt. Teosed sooloklaverile Raveli suurvormidest klaverile on tuntud kaks tsüklit: ,,Öine Gaspard" ja ,,Couperini haud". Varasem on triptühhon ,,Öine Gaspard", mis on inspireeritud romantismajastu kirjaniku Aloysius Bertrandi proosapoeemist. Ta kirjutas oma heliteose osad ,,Undiin", ,,Võõlas" ja ,,Scarbo". Kuueosalises süidis ,,Couperini haud" pöördus ta barokiajastu tantsude forlane'i, rigaudon'i ja menueti poole. Kokkuvõte Ravel eelistab iseloomulikult erksaid, aktiivseid ja sageli keerulisi rütme. Tema stiilipalett on avar ulatudes impressionismist neoklassitsismini ja jazz'ini. Impressionismi jälgisid ka Claude Debussy Prantsusmaal, Hispaanias Manuel de Falla ning Itaalias Ottorino Pespighi.
annaabi.ee 
