õppis noor helilooja magistriõppes Eesti Muusikaakadeemias. Aastal 2000 asub mees end veelgi täiendab Eesti Muusikaakadeemia doktoratuuris olles samaaegselt ise ka kompositsiooniõppejõud. Õpingute kõrvalt tegi Toivo Tulev ka tööd. 1981-1998 töötas ta lauljana Eesti Filharmoonia Kammerkooris, hiljem erinevates vokaalgruppides nagu "Vox clamantis", Le Choeur Grégorien de Paris, "Heinavanker". Ta on ka ansambli "Scandicus" rajaja ja kunstiline juht. Tallinna Muusikakoolis on ta õpetanud ka muusikateoreetilisi aineid, gregooriuse laulu ning kompositsiooni. Mõnda aega on ta olnud ka vabakutseline helilooja ning alates 2005.aastas sügisest Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kompositsiooniosakonna juhataja. Eesti muusikasse tuli Toivo Tulev alles 1990. aastate paiku ehk oma esimesed heliteosed jõudsid avalikkuse ette, kui mees oli ise juba suhteliselt küpses eas ning helikeel võrdlemisi iseseisev
ajaloolise interpretatsiooni poole levis laiemalt 20. sajandi kekel. Eestis tekkisid esimesed teadaolevad vanamuusikaansamblid 1960.aastatel, kõrkkoolide õppekavadesse jõudsid varajase muusika kursused peale Eesti taasiseseisvumist. Varajast muusikat esitatakse mitmetel üritustel, Eestis on nendeks Haapsalu vanamuusika festival. On ka vanamuusikaansambleid, kuhu kuuluvad muusikud, kelle repertuaari kuulub vanamuusika. Nendeks on: Hortus Musicus, Musica Antiqua Köln, Rondellus, Scandicus, Sequentia, Vox clamantis. Keskaja muusika Keskaja muusika on keskajal loodud muusika, mille all mõeldakse Euroopa muusikat alates iseseisva kristliku muusikatraditsiooni sünnist 3.-4. sajandil kuini 14. sajandi lõpuni. Keskajal oli muusika väga tugevalt seotud kristliku kiriku ja paljud Lääne kunstimuusika tunnused arenesid välja just keskaja kiriku raames, nt noodikiri ja polüfoonia. Suurem osa