Saksamaal lubati karistamatult viia oma ved Reini tsooni. 4.Mncheni konverentsi allakirjutatud hishvis 1938.a. sept. Sellega kulmineerus lepituspoliitika(krghetk)-kige suurem jreleandmine. Teise maailmasja sdivad pooled. he pool olid Saksamaa ja tema liitlased ja teisel pool olid Hitlerivastase koalitsiooni riigid. Nukogude Liit vahetas poolt.MRP kuni Nukogude-Saksa sja puhkemiseni olid NSV Liit ja Saksamaa pm iitlased.(koos tungisid Poolale kallale, olid sellel perioodil teineteise suhtes sbralikud ja ajakirjanduses ei tohtinud midagi negatiivset teisele poolele elda)Nukogude Liit varustas Saksamaad toorainega. 41.aastal Nukogude Liit asus Hitlerivastase koalitsiooni poolele.Need riigid olid: Inglismaa,USA,Nukogude Liit,Prantsusmaa,terve rida Kesk-ja Luna-Ameerika riike, Holland,Norra,Belgia,Kreeka,Jugoslaavia,Poola. Potsdomi konverents 1945.juuli. Pandi paika sjajrgse riigi piirid.Saksamaa kaotas oma Ida-alad.Ida-Preisimaa jagati Poola ja Nukogude Liidu vahel ra
Silmikdelfiin Silmikdelfiin on imetaja. Ta kuulub seltsi vaalalised, alamseltsi hammasvaalalised, sugukonda delfiinlased ning perekond ja liik on Tursiops truncatus. Kige enam tuntud delfiiniliik on silmikdelfiin ehk afaliin. Teda peetakse tihti delfinaariumides, sest ta on kiire ujuja ning ta armastab mngida. Terashallidel silmikdelfiinidel on kupli moodi laup ning lhikesed luad. Delfiinid on vga sbralikud loomad, kes elavad omasoolistes rhmades. Saagi jahil, snnitusel ja haiguste ajal abistavad nad alati teineteist. Nad phendavad osa oma pevast ka lbutsemisele. Need loomad suhtlevad omavahel vilede ja igasuguste piuksatuste abil. Delfiinidel on vime ksteist mista ja ra tunda. Igal aastal hukub vga palju delfiine kalurite ke lbi. Kui delfiinil on vigastused, on tal orienteerumisega raskusi. Nii satub ta kaldale. Ta kutsub teised delfiinid endale appi ning nii satuvad htta ka teised delfiinid.
hagijad. Neid kasutati jahikortena, peamiselt rebase, karu ja pdrajahil. Nad töötavad packidena ehk karjana. Anglo-prantsuse väike hagijas on iseloomult tööhimulised ja vastupidavad, energilised, kiired ja vimelised pikalt töötama. Nad on sbralikud ja perekonda kiindunud, ka lastega saavad hästi läbi. Nad ei talu üksindust, on sotsiaalsed ja uudishimulikud. Vajavad palju liikumist ja ninatööd. Anglo-prantsuse väike hagijas turjakrgusega 48-56 cm, kaal keskmiselt 25 kg. Karvkate on lühike, sile ja tihe, värvuselt hagijavärvisega ehk siis must-valge-pruun. Chow chow Chow Chow on üks vanemaid koeratuge, pärit on ta Hiinast. Chow Chow üks omapära on tema sinine keel.
annaabi.ee 
