• Võeti kasutusele sisepõlemismootorid. • Suuremate lennukite ehitamine lõi eeldused tsiviillennunduse arenguks Kirjandus ja kunst • Ilmus palju sõjateemalise romaane, sest just oli saanud läbi 1. maailmasõda • Mõned tuntuimad romaanid sellest ajast: Francis Scott Gerald „Suur Gatsby“ • 1930. aastate sündmused jätsid oma jälje kunstiliikidesse. • Kuulus kunstnik tollest ajast Pablo Picasso, Kazimir Malevitš Naiste roll ühiskonnas • Pärast sõda savutasid edu naiste liikumised endale õiguste saamisel. • Tekkis tööpuudus, sest sõjas sai palju mehi surma. • Nendele töökohtadele asusid naised, kes avastasid, et nad on võrdselt head meestega sellel kohal. • Naised said Ameerikas valimisõiguse 1920. aastal. Kampaania naiste valimisõiguste eest: Mood • Alates 1920ndatest • muutusid naiste seelikud lühemaks; • rõivamoodi tekkisid poisilikud jooned ( ei rõhutatud enam naiselikkust), • nt pikad püksid;
edukalt ära kasutada. Paljudes sealhulgas ka demokraatlikes riikides olid inimesed sõja-aastatel harjunud karmikäelise riigivõimuga. Vaatamata oma jäikusele ning vägivaldsusele osutus selline võim sõja tingimustes siiski tõhusaks riigi juhtumise vahendiks. On mõistetav, et ka pärast rahu kehtestamist oli nendel juhtudel, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt, karistada vaenlasi ja muuta inimeste elu paremaks, üsna lihtne rahva seas poolehoida leida. Kui aga sellised juhid savutasid kas või tühist edu, muutusid nad lausa rahvuskangelasteks. Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingud vihastasid nii maailmasõja kaotanud rahvaid ( sakslasi, ungarlasi, türklasi) kui ka mõningaid Antandi liitlasi ( itaalasi, jaapanlasi). Ärritas see, et pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Seepärast leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada.
Kontrolltöö 9. klassile 1. Selgita, mis vahe on sotsialistlikul sõprusühendusel ja sotsialistliku orientatsiooniga riikidel? 1. Nimeta sotsialistlike riikide ühiseid jooni? 2. Mis riike nimetati sotsialistlikeks riikideks? 2. Iseloomusta sotsialistlike riikide majandust? 3. Mis oli NL kokkuvarisemise peamisi põhjusi? 3. Kas sotsialistlikel riikidel oli ka neid ühendavaid rahvusvahelisi organisatsioone? Kui oli, siis nimeta need? 4. Mille pärast eelistas rahvas Hrustsovi riigijuhi kohale? 4. Mida nimetatakse Hrustsovi sulaks? 5. Mis olid Hrustsovi tugevad küljed? 5. Mis olid Hrustsovi tugevad küljed? 6. Iseloomusta võimuvõitlust NL riigijuhi kohale peale Stalini surma (1953-1956)? 6. Iseloomusta Breznevi aegset Nõukogude Liitu? 7. Mille poolest erines ENSV aegsete esimesed sekretäride valitsemine (Karotamm, Käbin, Vaino)? 7. Iseloomusta Nõukogude Liidu võimustruktuuride olemust ja põhielemente E...
asemel. Saksamaa: Monarh, armee ja riigiaparaat olid autoriteetsed kõigi elanikkonnakihtide seas. Saksa haridussüsteeme kopeerisid mitmed tema naabrid. Materiaalseid hüvesid ei suutnud keisririik pakkuda ning kitsikust tundis palju suurem osa elankkonnast kui Inglismaal või Prantsusmaa. Saksa Sotsiaaldemokraatlik Partei toonitas, et järgib marksistlikku teooriat.Teenistuslik aadelkond ja progressiivne kodanlud, kes olid sada aastat unistanud ühtsest Suur-Saksamaast, savutasid oma eesmärgi kuid probleemid ja vastuolud säilisid.Saksa valitsus ei teadnud, kuidas taolisi küsimusi lahendada. Hakati vaid patriootilisust ja suurriiklust propageerima.Saksa ühiskonda hakkasid valitsema natsionalistlikud meeleolud.Pan-Germaani Liidu liikmed soovisid ühendada ühtsesse riiki kõik saksa keelt kõnelevad inimesed, ükskõik kus nad siis ka ei elanud. Nende meelest ei olnud Saksa keisririik piisavalt rahvuslik, sidus end liiga tihedalt maailmakaubanduse ja
annaabi.ee 
