keskel. Teine reegel ütleb: Õite arv peab olema paaritu, s.o. - 1,3,5,7 aga mitte paarisarv. See mõjuks puiselt. Kolmas reegel: Kõik sügavamal asetsevad lehed, mis ulatuvad vaasi sees vette, tuleks ära näpistada.Muidu hakkavad nad määnduma ja lehkama ning põhjustavad lille närtsimise.Paksud lehed, lihavad lilled ei sobi õhukestesse kristallvaasidesse. Õrnade lillede koht pole paksus savivaasis. Lihavad „jorjenid „ näiteks on väga dekoratiivsed, kuid kõrgesse kristallvaasi ei sobi nad mingil tingimusel.Need lilled lihtsalt nõuavad midagi „võimsamat“, mis seisab kindlalt omal kohal ja võib vaevatult raskema lille oma rüppe võtta. Saledasse kristallvaasi paneme pikavarrelise lille, mis paindub graatsiliselt üle vaasi ääre, moodustades meeldiva pehmejoonelise kaare
kollektsioonidesse, n�iteks Alte Pinakothek, M�nchen, Saksamaa; Riiklik Ermitaa�, Sankt-Peterburg, Venemaa; Kunsthistorisches Museum, Viin, Austria; Mus�e du Louvre, Pariis, Prantsusmaa; Metropolitan Museum of Art, New York, USA; National Gallery, London, Inglismaa; Rijksmuseum, Amsterdam, Holland; Museo Nacional del Prado, Madrid, Hispaania; neid leidub ka erinevates erakollektsioonides. �Nat��rmort tulpide, rooside ja iiristega savivaasis� on dateeritav aastasse 1607 v�i 1608 vastavalt stiilisarnasuselt v�rreldavatele lillemaalidele erakogudest Viinis, Prahas, Cambridge�is ja �veitsis. Bruegheli lillemaalid on kollektsion��ride ja kriitikute poolt olnud hinnatud juba aegade algusest, ilma et nende menu oleks v�henenud. Paremaks eristamiseks on neid k�ekirjalt sarnaseid kompositsoone liigitatud teostel esinevate anumate p�hjal v�i pildil kujutatud lillede suuruse, arvu ja liikide j�rgi
annaabi.ee 
