Monteliuse 6 perioodi Keskuse-tagamaa-ääreala süsteemi kujunemine Merelised sidemed Suured pronksiaegsed kääpad, lisaks põletus-matustele matused ka tammepuust kirstudes Lisaks uurimisloolisele seosele mõjutanud ka Ranniku-Eesti kujunemist – üks võimuala ja tootmissüsteem Üleminek rauaajale, muinasaja lõpp Sissejuhatus: urniväljade kultuur • Üldine dateering: 1300-700 eKr, st noorem pronksiaeg ja rauaaja algus • Iseloomulik: esmakordselt põhiline matmisvorm saviurni asetatud põletusmatus • Matused panuste poolest ühtlaselt vaesed, üksikud jõukamad matused seostuvad mõne muu kalmevormiga • Seostub muutus surmaga seotud mõtteviisis: teispoolsuses pole füüsiline keha oluline • Osa uurijaid on seostanud keltide kujunemisega • Pelgalt põletusmatustega kalmistute seas ka neid, kus paralleelselt arvukaid laibamatuseid. Arengud Vahemere ruumis • Kreeka kolooniate algus – ca 800-600 eKr
seinte ääres häbe ja kuld ehteid, odaotsi, mõõga katkeid. 5. Paadimatused mõned, leitud ohtralt laevaneete. Laev põletati koos surnuga kalme kohal. Salme küla leid näitab, et võidi matta ka lihtsalt laev, kui see polnud enam sõidukõlblik. 6. Kääbaskalme kõrgem liivakuhjatis, ühed pikad kääpad ja teised ümarkääpad ( läbim. 5-6m, kõrgus 1,5m), paiknevad kõrvuti. Surnud maeti põletatult kääpa alla maapinnale, saviurni või auku kääpa all. Põhiliselt Kagu Eesris. Panuseid ääretult vähe, üksikud esemed. Suur diferentseerumine, osadel palju uhkeid panuseid, teistel paar üksikut. Keskmisel rauaajal ilmuvad haudadesse uhked hõbedats ja kullast ehted, käe ja jalavõrude ning ambsõlgede näol. Hauapanustega kalmed Põhja Eestis, Lääne Eestis ja saartel, aarded Lõuna Eestis ja Ida Eestid, ühtedes piirkondades pandi varandus hauda kaasa, teistes piirkondades maeti maha
annaabi.ee 
