Mõlemad seadused pärinevad muinasaja antoloogiast, kuid hetiitide seadused on täpsemad ja rohkem määratletumad. Ešnunna, tuntud tänapäeval Tel Asmari nime all 1, asub Sumeri loodeosas Dyala oru piirkonnas. Ešnunnal oli suur tähtsus Mesopotaamia ja Iraani platoo vahelises kaubanduses. Pärast aga vallutas Hammurabi Ešnunna ning liitis ta Babülooniaga, mille võimsus aina kasvas. Seaduste algus: Ešnunna seadused pärinevad kahelt savitahvlilt ning neid oli kokku 60. Ešnunna seadustekogu algab proloogiga, kus on kindlaks määratud peamiste kaubaartiklite hinnad hõbedas, aga on neid võimalik osta ka vilja eest. Samas hetiidi seaduseid on 200 ning see algab karistuse määratlustega kui keegi peaks kellegi tapma või teda vigastama. (1-18) Kaubaartiklite hinnad: Kui Ešnunna linna seadused algavad kaubaartiklite hindadega, siis hetiidi seadusekogus asuvad need seaduse lõpuosas. Maksustamise peamine erinevus seisneb
osa", lehe teine pool tühi ja siis hakkab tekst), päistiitel, tiitellehe pöördel olev (andmed trüki kohta, muud inimesed, autoriõigus). · Illustratsioonid vinjett (väike pilt, ornament peatüki alguses või lõpus) Raamatu vormid Savitahvel (2300-800 eKr) Mesopotaamia, 4 at eKr. Sumerid lõid kiilkirja enam kui 5000 aastat tagasi. Viimati kasutati kiilkirja 75 a pKr. Kõigepealt oli piltkiri, seejärel kiilkiri ning lõpuks siplkiri. Savitahvlilt loeti paremalt vasakule (vastupidi), rõhtridades (nagu meie). Tahvlid olid kujult õhukesed ja nelinurksed. Kirjamärke tehti pilliroost pulgaga pehmesse savisse, hiljem põletati tahvel et savi kivistuks. Näide Gilgamesh. Rullraamat (al 2500 eKr) see valmistati Egiptuses nii, et lõigati papüürusest õhukesed ribad, pandi need risti kokku, tambiti, liimiti, kuivatati ning liimiti uuesti. Kuivamisel hakkas papüürus äärtest rulluma, ning seega oligi selle iseloomulik olek rullides
annaabi.ee 
