liivaste setete laialdase leviku tõttu hõlmavad nõo pindalast kõige suurema osa leede- ja leetunud mullad (29%). Nendel muldadel kasvab ka kõige rohkem metsa, vastavalt niiskusoludele ka palu-, nõmme-, rabastuvaid või soostuvaid metsi.(Arold 2005: 233) Suurimad leetunud ja leedemuldadega ning männimetsaga kattunud liivakud on Võru ja Nursi vahel ning Pärli-ja Mustjõe alamjooksul (Saru ja Hargla ümbruses).(Võru- hargla...2003) Levimuselt teisel kohal on moreenitasandikele ja savistele järvetasandikele omased näivleetunud mullad. Nendel asub ka üle poole (54%) põllumaadest ning enamus laanemetsi. (Arold 2005: 233-234) Võru-Hargla nõo kesksed osad üldiselt sarnanevad maastikustruktuurilt Ugandi lavamaa lõunaosaga. Kaugseire andmeil moodustab põllumajanduslik maa Võru-Hargla nõost 25,4% ja metsamaa 59,8% (peamiselt okasmets) ning põõsastikega looduslikke rohumaid 11,4%. ASUSTUS Asustus on koondunud Mustjõe ja Vaidava jõe orgu ning Haanja kõrgustiku jalamile
pealtvaates koguri poole kaldu ja moodustavad kivivaalu laotuslaius, vajadus võimsamate traktorite järele ning suur oht kivikoristi telgjoonele. Vaalust liiguvad kivid hõõrdejõudude kasvavate taimede juurestikku vigastada. Suletud lõhega abil sõela terale. Rootortõukuri vedrupiid viivad kivid piki külviseadiste kasutamist piirab eelkõige mullastiku seisund. vahetatavat sõela edasi tagasi ja sõeluvad peened kivid ja Kivistele ja savistele muldadele see ei sobi. mulla massist välja, sõelmed langevad mullapinnale. Survega sisseviimisel (pihustamisel) e survelaotusel Tõukurtrumli vedrupiid tõukavad sõela ületanud kivid pressitakse vedelsõnnik kuni 5 cm sügavusele pinnasesse. kivipunkrisse. Täitunud punker tühjendatakse kallutamisega Tööseadisteks on kõrgsurvet taluvad jaotuskambrid . Seda hüdrosilindrite abil
Madalakasvulisi, enamasti kõrtevaeseid kuid lühivõrsete ja juurmiste lehtede poolest rikkaid kõrralisi nimetatakse aluskõrralisteks. Näiteks : karjamaa raihein, aas nurmikas, punane aruhein. Põldheina kasvatuses on oluline ristiku ja kõrreliste segu, see kasvab hästi põllumullal. Ristiku liigi valimine sõltub mulla niiskusest. Kuivale mullale punane ristik ja niiskemale ja savisele mullale roosa ristik. Ja kalatiikide ümbrus on märg ja savine. Niisketes kohtades ja savistele aladele sobib roosaristik. Ülekaalus on alati punaneristik, sest siin on parasvöötme mullad. Ristiku ja kõrreliste puhul on ökonoomseks kasutamiseks kahe aastane kasutamine, siis jääb rohukamarasse veel küllaltki ristikuid ja mis tagavad mullaviljakuse tõusu. Püsivalt võib kasutada ka ... siin peab olema püsivam liblikõieline taim. Kui kasvatada tetrapoidseid taimi siis võiks lisada 80 100 kg lämmastikku lisada. Heinasaak põldheinal on tavaliselt 4-6 tonni hektaril
annaabi.ee 
