Vanasti kasutati selleks tumedamaid kauem põletatud telliseid. 2.1 [H2] Müürisegud Vanade ahjude juures kasutati savist, liivast ja veest segatud müürisegu, mis kannatas hästi ja pragunemata kuumust ning kuivamist. Savisegu paisub kuumuse mõjul umbes samal moel kui tellisedki ja nii saab ära hoida pragude teket kütmisel. Tulekolde juures kasutati vanasti musta, tulekindlat savi, teine võimalus oli savi enne kasutamist põletada ja siis uuesti peeneks jahvatada. Saviseguga ehitatud ahju on kerge ka lammutada. Tänapäevalgi võiks vanade ahjude juures savi kasutada, mida saab ehitusmaterjalide poest. Savile võib veidi, kuid mitte üle 10% lisada tsementi, nii tegid pottsepad Eestis alates XX sajandi algusest. 3 [H1] KROHVITUD AHJUD Ahjude krohvimiseks kasutati tavaliselt lubjakrohvi, mis koosnes kustutatud lubjast, liivast ja veest. Kui olemasolev krohv on osaliselt puudu või vajavad kahjustatud
Penoplasti mitte alla panna vaid külgedele. Maja sees piisab kui kaevatakse kuni kõva pinnaseni kruusani. Ühe lõõriga korsten võib toetuda otse kütteseadmele, kui kütteseade kannab selle kaalu ja on püsiv. Korsten peaks olema vertikaalne, kui on tagatud selle püsimine võib kalle olla kuni 45 kraadi. Korstna välispinna temperatuur ei tohi tõusta üle 80 kraadi. Telliskorstna paksus peab olema vähemalt 12 cm. Korstna võib laduda saviseguga. Parem on seda teha tsement seguga püsib paremini koos. Korstent tohib krohvida ja pahteldada. Korsten peab olema vähemalt kahest küljest kontrollitav. Korstna puhastusluuke ei tohi panna ruumi, mis on tuleohtlikud. Garaaz või midagi sarnast mõni ladu. Tahmaluugi ees peab olema vähemalt 60 cm vaba ala. Luugi alumine serv peab olema põlevmaterjalist põrandast vähemalt 50 mm Luugid peavad olema tihedalt suletavad.
annaabi.ee 
