Suurim inimeste kogunemiskoht oligi turuplats, kus alati midagi toimus. Seal kaubeldi, pidutseti ning hukati rahva ees inimesi. Ükskord tapeti üks mees, kiriku vara rüüstamise ning kirikuõpetaja peksmise pärast. Kirikus käidi igal pühapäeval jutlust kuulamas, kes ei käinud, sellele vaadati kohe viltu. Suurema osa hoonetest moodustasid külg küljes kinni olevad elumajad. Puumaju ehitada ei tohtinud, selle eest sai trahvi. Katus oli tavaliselt tehtud saviplaatidest ning ukse kohal ripus märk, mille abil sai teada, kes majas elab. Antisanitaarse olukorra tõttu levisid nakkushaigused, eriti suureks ohuks olid ka tulekahjud ja katk. Tallinnas oli 15 sajandil umbes 7000- 8000 elanikku, Tartus aga umbes 5000-6000. Suuremat osa kodanikkonnas moodustasid sakslased. Kaubandus mängis suurt rolli. Tartut, Viljandit ja mõlemat Pärnut ühendas jõelaevatee. Eksporditi teravilja, kala, karusnahka, kive. Läbi Eesti viidi Venemaale
Alakorrusel asub veel mauri dekooriga inglise stiilis kabinet (kuhu ma ei pääsenud) ning tumeda puitviimistlusega inglise stiilis söögituba, mida kutsutakse ka jahisaaliks. Seal peetakse isegi praegusel ajal jahipidusid. Seintel on hulganisti loomanahku ja sarvi. Seinapaneelid ulatuvad sama kõrgele kui uksed ning on tehtud tumedatest puitlaudadest ning ülalt ääristatud karniisitaolise servaga. Saali nurgas asub ruudukujulistest kollakasmustadest glasuuritud saviplaatidest kamin. Ruumil on tumedast puidust kassettlagi, mida toetavad omakorda diagonaalsed tugitalad seinte ääres. Ühe seina sisse on ehitatud kolm väikest kõrvutiasetsevat gooti teravkaar-akent. Trepihallis on iseäralikud trepikäsipuud ning uksed, mis annavad tunnistust juugendstiilist. Kitsastel tumedast puidust ustel on silma kõrgusel kolmeavalised klaastahvlid. Trepiosa piirab kaunis sepistatud võrestik. Laetala otstes on lehekese motiividega juugendlikud dekoratsioonid
moodustavad külg küljes kinni olevad elumajad. Puumaju ehitada ei tohi (punase kuke pärast), muidu saad trahvi. Toon näiteks minu maja, kus mina elan. Maja on paekivist, keldrikorrusel hoitakse igasuguseid aiasaadusi ning muud kola, esimesel korrusel on köök ning ühtlasi ka pagari töökoda, teisel elame mina ja Tõnu ning kolmandal elab peremees oma naisega. Pööningul on laoruum, kuhu tõmmatakse kaup vintsi abil ülesse ning katuseluugist sisse. Katus on tehtud saviplaatidest ning ukse kohal ripub märk, mille abil saadakse teada, kes majas elab. Maja koos selle sees oleva küpsetuslõhnaga on õdus elupaik, kus minagi paikselt elada tahaksin. Tulge varsti linna! Ats Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Hansa_Liit http://www.annaabi.com/download.php?matid=26552 http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Haupthandelsroute_Hanse.png http://miksike.net/documents/main/referaadid/elu_keskaegses_linnas.htm
annaabi.ee 
